|
Türi tehisjärv asub Türi linna idaservas, Türi linna ja Pärnu jõe vahelisel alal.
Tehisjärve rajamise eesmärgiks oli linnalähedase maastiku ilmestamine ja linna elanikkonnale puhkevõimaluste loomine liivarannaga ujumiskoha näol.
Tehisjärv on rajatud aastatel 1989 - 1992 Kirna kolhoosi veehoidla nime all Türi linna idaservale, Pärnu jõe sängi ja lammialale, kusjuures jõgi on juhitud kanaliga ida poolt mööda. Tehisjärv toitub allikavetest, Pärnu jõest eraldab tehisjärve massiivne piirdetamm laiusega 9 m ja pikkusega 840 m. Veelaskme ehitiseks rajati järvele truupregulaator koos kaskaadülevooluga. Regulaator tagab vajaliku paisutustaseme järves põuaperioodiks ja ülevoolu järve normaaltäitumise korral.
Tehisjärve vee peegelpind normaalpaisutuse juures on 5,5 ha ning keskmise sügavuse 3,2 m juures on järve maht 176 000 m3.
Järve keskel on tehissaar.
Türi Tehisjärv avati pidulikult 4. juulil 1992. aastal.
Käesoleval ajal on tehisjärv Türi linna puhketsooni üks osa, olles nii linna kui ka lähiümbruse elanikele ainuke arvestatav avalik supluspiirkond. Traditsiooniks on kujunenud Türi linna aastapäeval, 2. juulil tehisjärve ääres mitmesuguste ürituste korraldamine ning augustikuus toimuv järvekontsert.
2005. aastal käivitati Türi linna laululava-ranna teenindushoone ning ranna puhkeala rekonstrueerimise projekt. Projekti eesmärgiks oli muuta tehisjärve ümbrus atraktiivseks linna elanikele, külastajatele, turistidele ning Pärnu jõel matkajatele. Projekti käigus rekonstrueeriti laululava-ranna teenindushoone, rajati maabumissild kanuu- ning paadimatkajatele, samuti telkimis- ja lõkkeplatsid, paigaldati turvakaamerad, piknikulauad, riietuskabiinid, prügikastid ning lastele erinevad atraktsioonid, ehitati korvpalliväljak, paadisild ja ujuvsild, laiendati liivaranda.
28. aprillil 2006. aastal istutati järve äärde talgute korras 155 kirsipuud. Talgulisteks olid Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi ning Türi Looduskaitse Seltsi liikmed ning teised vabatahtlikud. Sahhalini lühiharjalise kirsipuu (Prunus subhirtella) hübriidil `Accolade` on roosad pooltäidisõied, mis ripuvad kevadel kobarates laiuvatel okstel. Nende taimede ehteks pole mitte ainult õiterohkus vaid ka kaunid lehed, mis on eriliseks aktsendiks sügisel. Viljad on küll söödavad, ent maitseelamuse ja kõhutäite saavad neist vaid linnud.
KAART
| 
)
