Türi valla aukodanik
Türi valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.
Türi valla aukodanikuks nimetamisel antakse isikule Türi valla vapimärk ning isiku nimi ja teenete loetelu kantakse Türi valla auraamatusse.
Ettepanekuid Türi valla aukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. Ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva igal aastal määrab ametiasutus ja teavitab sellest valla veebilehel.
Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu ja vormistab selle otsusega. Türi valla aukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures.
Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus.
Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus ja Türi valla vapimärk aukodanikule 22. oktoobril, s.o Türi valla aastapäeval.
Aukodanikuks nimetamise TAOTLUS (.rtf), (e-vorm, nõuab digiallkirjastamist).
Alus: Türi valla põhimäärus
2023 - Kaia Iva
Kaia Iva sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 26.09.2023 otsusega Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 6.
Kaia Iva on aastakümneid oma silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Türi valla arengule. Ta on töötanud õpetajana, olnud siinse piirkonna eestkõneleja nii kohalikul kui üleriigilisel poliitikamaastikul. Alates töötamisest õpetaja ja õppealajuhatajana Türi 2. keskkoolis on Kaia Iva olnud alati arukas ja konstruktiivne kaasamõtleja kohaliku arengu küsimustes, aktiivne kogukonnaliige ning eestvedaja.
Ta oli aastail 2002–2005 Türi linnapea, esimese Türi linna ja Lõuna-Järvamaa valdade ühinemise eestvedaja ja on järgnevatel aastatel olnud valitud kõigisse Türi vallavolikogu koosseisudesse.
Aastatel 2007–2015 oli ta Riigikogu XI ja XII koosseisu liige. Alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli ta sotsiaalkaitseminister Jüri Ratase esimeses valitsuses.
Riigikogu ja ministriameti kõrval on Kaia alati kaasa aidanud Türi valla elu edendamisele, pöördudes alati võimalusel tagasi Türi vallavolikogu töö juurde.
Lisaks on ta korduvalt ulatanud abikäe, kui Türi vald on vajanud ajutiselt hädasti abi kohalikes asutustes- ta on asendanud puuduvat Türi lasteaia direktorit, töölt eemal olnud vallavalitsuse osakonnajuhatajat ja meie koolides puuduvaid matemaatikaõpetajaid.
Kodukoha hea käekäik on see eesmärk, mis paneb Kaia alati nõustuma ja ka keerulistes ja rasketes olukordades kaasa lööma, leidma lahendusi, vajalikke inimesi ja vajalikke vahendeid.
Kaia on olnud alati eelkõige meie kodukoha, heade Türi asjade laiemalt tutvustaja, tunnustaja ja turundaja, kes näeb kõike kiiduväärset ja erilist ning võtab seda jagada laiema avalikkusega nii sotsiaalmeedias kui oma laias tutvusringkonnas. Tema algatusel, aktiivsel osalemisel ning kaasabil on Türile toodud riigiameti töökohti ning muudetud ja parandatud elulistel vajadustel seadusloomet.
Mitmed suured projektid on saanud hoo ja algatuse just Kaia ideedest ja eestvedamisel, olgu siinkohal nimetatud vaid mõned – Türi tervisekeskuse ja Türi põhikooli uue hoone ehitus, sotsiaalkindlustusameti esinduse asumine Türi valda, valda läbivate riigimaanteede rekonstrueerimised, Türi ujula rekonstrueerimistööd ja teraapia-lastebasseini ehitus, uued sotsiaalteenused nagu Türi Perepesa, kodu- ja tugiteenuste arendamine, koostöös ettevõtjatega Türi valla koolide, lasteaedade ja teiste asutuste varustamine erinevate vajalike mööbliesemete, arvutite, töövahenditega... Lõplik loetelu veniks väga pikaks.
Aastal 2019 sai Kaia Iva Tallinna ülikooli sajandi vilistlase tiitli olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse.
2007. aastal pälvis ta Türi valla kuldse aumärgi.
Kaia Iva on ära teeninud nii oma kodukoha Türi valla kui ka kogu Järvamaa elanike austuse, saades tunnustusena 2020. aastal Järvamaa Vapimärgi.
Nii Türi vallas kui kogu Eestis on lugematul hulgal neid inimesi, kellele Kaia on olnud isiklikult toeks ning nõuandjaks väga isiklikes ja keerulistes küsimustes.
Kaia Iva on meile kõigile eeskujuks oma töökusega, oskusega teha koostööd ning olla toetajaks ja innustajaks, lõppematu usuga siinsetesse inimestesse, kohalikku arengusse ja armastusega Türi valla vastu. Kaia Iva on kõige eelpooltoodu tõttu väärt kandma Türi aukodaniku tiitlit.
2022 - Ülle Välimäe
Ülle Välimäe sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 45 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 5.
Ülle Välimäe on teinud kultuuritööd 47 aastat, pöörates erilist tähelepanu rahvakultuuri edasikandmisele ja kultuurivõimaluste mitmekesistamisele.
Ülle Välimäele on omistatud Türi valla kuldmärk, Järvamaa teenetemedal, Järvamaa vapimärk, Järvamaa kultuuripärli tiitel ning 2021. aastal tunnustas Siseministeerium teda kodanikupäeva aumärgiga.
2021 - Kaarel Aluoja
Kaarel Aluoja sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 54 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 4.
Ilmselt on Türi vallas palju neid inimesi, kelle jaoks Kaarel Aluoja nimi pikka tutvustust ei vaja. Tema kohta on raske öelda, on ta looduse-, kooli- või kirjamees, bioloog, ajaloolane või kodu-uurija. Temas on seda kõike. Kaarlit teatakse mitte ainult Türil vaid tervel Järvamaal ja vabariigiski laiemalt, kui meest, kes on oluliselt panustanud ühe kandi ajaloo säilimisse. Kaarel Aluoja on koostanud, otsinud autoreid, ise artikleid kirjutanud ja sidunud ühtseks kaheksa, ligi kahesaja leheküljelist raamatut. Raamatusarja „Türi: kilde kihelkonna ja linna arengust" esimene raamat ilmus 1996. aastal, kaheksas raamat 2021. aastal. Raamatute läbi on Kaarel panustanud Türi linna, valla ajaloo ja tema asutamisest alates oluliste inimeste esiletoomisele ja järgmistele põlvkondadele jäädvustamisele ja kes on nõnda palju teinud selleks, et ka ajaloolased leiaksid olulist meie kodukandi ajaloost, et teataks Türi kanti ja tema loomisloos ning kulgemises olulisis inimesi.
Kaarel on üle 16. aasta toimetanud Laupa kooli direktorina. Aidanud seda kooli arendada ja hoida. Koolile on antud kauni kooli auhind ja president Kersti Kaljulaid andis 2020a. Laupa koolile ka „Rohelise lipu" märgise, mis tähendab, et Laupa kool tähtsustab keskkonda ja selle heaolu.
Kaarel Aluojale on omistatud:
- Järvamaa kultuuripreemia – Kultuurihoidja (2005)
- Türi valla kuldmärk (2011)
- Valgetähe IV klassi teenetemärk (2020)
- Järvamaa Ekspertgrupi aastapreemia – Kultuuripärl (2020) – Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest.
- Vabaduse Tammepärja aumärk (2020)
Kaarel on loodusgiid ja matkajuht. Loodus-, raba-, ratta- ja linnaretki teeb ta praegugi.
Kaarel on lühikest aega olnud ka Järva Teataja peatoimetaja. Ta on Vallavolikogu liige, juhtinud pikalt seltsitegevuse ja maaelukomisjoni.
Mõõtmatult palju aega ja tööd on Kaarel panustanud kodukandi ajaloole: aastakümneid on ta uurinud kodukandi, st. Türi linna, valla ajalugu ja leidnud koolijuhi ameti kõrvalt aega mitme valla inimestele ja ka teistele koduloolastele oluliste raamatute kirjutamiseks.
Pole võimalik üle hinnata tema raamatu - „Ära. 34 Järvamaa pere Siberitee" tarvis materjali uurimist, koostamist. 16. märtsil 2019 toimus raamatu esitlus, kus olid kohal ka raamatus käsitletud isikuid ja nende lähedased. Kaarel on ise öelnud, et selle raamatu valmimine oli aastate pikkune emotsionaalselt raske protsess.
Justkui märgilise tähendusega olid Kaarel Aluoja lõpusõnad tema tänukõnes Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärki vastu võttes, öeldes: „Väärtusta teisi ja väärtusta ennast. Leia aega tunnustamiseks."
2020 - Reiu Sootla
Reiu Sootla sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 24.09.2020 otsusega nr 50 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 3.
Reiu Sootla sai aukodaniku teenetemärgi Türi vallale osutatud teenete eest ja pikaajalise panuse eest koolijuhina. Reiu on hoolimata oma pensionileminekust ühiskondlikult aktiivne ning edendab Türi hariduse ajaloo uurimist ja hoidmist vilistlaskogu kaudu.
Reiu Sootla juhtis Türi Gümnaasiumi 1989. - 2008. a. Tema algatusel lülitati Türi Gümnaasiumi algklasside õppeprogrammi majandusõpe, liituti Hea Alguse ja tervistedendavate koolide programmiga.
2006. a allkirjastas Reiu Sootla Tiigrihüppe AS-ga leppe täiendkoolitusprojekti läbiviimiseks, milles koolituskeskusena ja pilootkoolina hakkas maakonnas tegutsema Türi Gümnaasium.
2007. a valiti Türi Gümnaasium karjääriõpetuse pilootkooliks Eestis.
Direktorina väärtustas Reiu Sootla õpetajate/õpilaste koostööd kodupaiga ja oma kooli mineviku uurimisel. Seetõttu pälvis Türi Gümnaasium ja kodukoht palju aastaid tuntust ja tähelepanu uurimistöödega üleriigilistel kodu-uurimiskonverentsidel.
Sootla usaldas noori ja kaasas õpilasomavalitsust aktiivselt koolielu juhtima. Noored esindasid kooli üleriigilistel koduloo- ja B.G.Forseliuse Seltsi konverentsidel, tutvustades oma kodukohta ja inimesi.
Palju tähelepanu ja aega pühendas Reiu Sootla tööle kooli vilistlaskogu ja üldsusega.
Kolleegid ja õpilased hindasid väga kõrgelt Reiu Sootla pedagoogilist kompetentsust, pidasid teda üksmeelselt sõbralikuks ja usaldusväärseks direktoriks.
Türi Gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek 2019. aasta kevadel näitas, et Reiu Sootla on türilaste hinges, koolijuhi sõnad väärisid tugeva aplausi ning ta on ka väga hea koolijuhi sümbol Järvamaal endiselt. Ta on hoolimata oma pensionileminekust ühiskondlikult aktiivne ning edendab Türi hariduse ajaloo uurimist ja hoidmist vilistlaskogu kaudu.
Türi Gümnaasiumi vilistlased esitasid Reiu Sootla Türi valla aukodaniku nimetuse saamiseks Türi piirkonna hariduselu edendamise, Türi Gümnaasiumi pikaajalise arendamise ja suurepärase töö eest koolijuhina.
Reiu Sootlat on varasemalt autasustatud B.G.Forseliuse Seltsi Ignatsi Jaagu medaliga, Türi valla kuldse aumärgiga, teda on tunnustatud aasta koolijuhi tiitliga ja ta on Valgetähe IV klassi ordeni kavaler. Reiu Sootla on olnud aktiivne Eesti Koolijuhtide Ühenduse töös ja B.G.Forseliuse Seltsi tegevuses.
2019 - Alfons Jakobson
Kapten Alfons Jakobson sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 26.09.2019 otsusega nr 46 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 2.
Kapten Alfons Jakobson on üks Kaitseliidu taasloojatest Järvamaal, Kaitseliidu liige alates 1990. aastast ja Kaitseliidu taasloomise järgselt esimene Järva maleva staabiülem.
Eriaegadel on kapten Jakobson juhtinud Kaitseliidu Türi rühma ja Kaitseliidu Türi II rühma tegevust. Ta on kuulunud Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatusse, olles aktiivne kaasarääkija üksikkompanii tegevustes.
Tema eestvedamisel alustati Kaitseliidu Türi malevakonna lipu taastamist, mille taasõnnistamine toimus 2017.aastal. Kapten Jakobsoni auväärt ülesanne oli lugeda ette lipudiplom.
Alfonsi on ära teinud suure töö, jäädvustades Kaitseliidu Järva maleva ja Türi kaitseliitlaste tegevusi. Ta on käinud arhiivides ning kogunud kild-killu haaval kokku malevat ja Türi kaitseliitlasi puudutavat materjali ja talletanud selliselt olulise osa Järva Maleva ja Türi üksikkompanii ajaloost.
Lisaks Kaitseliidu tegevusele on Alfons Jakobson juhtinud Eesti taasiseseisvumise eelsel ja murrangulistel aegadel Türi Eesti Kodanike Komiteed, kuulus Eesti Muinsuskaitse seltsi asutajate hulka Järvamaal, kuuludes ka juhatusse. Samuti kuulus ta ERSP ridadesse ja aitas kaasa selle tegevusele Järvamaal.
Kapten Alfons Jakobson on andnud olulise panuse Türil ja Järvamaal riigikaitse arendamisse, isamaalikku kasvatusse, sealhulgas Eesti represseeritute, vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuste jäädvustamisse.
2018 - Tiiu Sadam
2017 - Maili Roosme
2016 - Tähve Milt
2013 - Toomas Marrandi
2012 - Kalju Tamm
2011 - Lembit Leinjärv
2010 - Ivo Raudsepp
29. septembril 2010 nimetati Ivo Raudsepp Türi valla aukodanikuks. Talle anti
Türi valla vapimärk nr 4 koos aukodaniku tunnistusega.
Ivo Raudsepp on töötanud tehase "Volta" Türi-Alliku tsehhis, Türi EPT-s. 1990-ndate alguses, pärast Türi EPT likvideerimist, asutas ta oma firma vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks.
2009 - Eino Sepp
2008 - Toomas Šadeiko
2007 - Mare Jaaniste
24. oktoobril 2007. a nimetas volikogu Mare Jaaniste Türi valla aukodanikuks.
Talle anti vapimärk nr 1 koos aukodaniku tunnistusega. Mare Jaaniste oli arst Türil aastast 1966.