Türi kultuurikeskuses uimastiennetuse kampaania raames toimunud vestlusringis täiskasvanutele jäi peamise mõttena kõlama, et igal noorel peaks olema vähemalt üks täiskasvanu, kes teda märkab ja temast hoolib ning kellele ta käekäik korda läheb.

Türi Vallavalituse tervisedendus- ja kogukonnaspetsialist Eva Seera andis teada, et 23. märtsi õhtupoolikul olid Türi Kultuurikeskuse galeriisaali oodatud noori ümbritsevad täiskasvanud: lapsevanemad, õpetajad, treenerid, noorsootöötajad. Uimastiennetuse kampaania raames kutsuti arutlema selle üle, kuidas ja mil moel on meil, täiskasvanuil võimalus noori toetada, et uimastite tarvitamisest ei saaks sõltuvus ja riskikäitumine ei lõpeks tervisekahjuga.

Spetsialistidena osalesid aruteluõhtul Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu, Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht Rita Kerdmann, Politsei- ja Piirivalveameti Paide piirkonnagrupi grupijuht Priit Söörd ja Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Leila Suits.

Noorte tervisekäitumist mõjutab väga palju keskkond ning teda ümbritsevad täiskasvanud. Pea paari tunni pikkuseks kujunenud õhtul jäi peamise mõttena kõlama see, et igal noorel oleks vähemalt üks täiskasvanu, kes teda märkab ja temast hoolib ning kellele ta käekäik korda läheb. Just selle ühe inimese olemasolu noore elus võib päästa liigsest riskikäitumisest, mis võib viia uimastite tarvitamiseni ning hoida teda elu positiivsemalt poolel.

Loomulikult oleks hea kui noor oleks märgatud ja toetatud oma pere poolt ent alati ei pruugi see nii olla. Sel juhul oleks äärmiselt vajalik, et noore olemasolu märkaks koolis õpetaja või huviringis juhendaja, treener või ka naabritädi.

Politsei esindajana tõdes Priit Söörd, et ega neil ennetustegevuseks suuri võimalusi ei ole. Esmane sekkumine noortega seotud olukordades on siiski vestlus.

Karmen Maikalu ja Leila Suits tõid välja, et noorte murede lahendamine ja nende toetamine toimub enamasti koostöös peredega. Noort ei  saa võtta eraldiseisvana. Selleks, et teda heale rajale tagasi aidata tuleb teha tihedat koostööd tema vanematega ning sageli vajavad abi ja toetust ka nemad. Kui ümbritsev keskkond noort ei toeta, siis ei pruugi anda sekkumised ja tegevused soovitud mõju.

Rita Kerdmanni sõnul tuleb arvestada sellega, et noorest ei saa sõltlane üleöö. Esimesed uimastite tarvitamise kogemused saadakse enamasti koolieas ning kui need esmakogemused on positiivsed, siis hakataksegi neid kasutama lahendusena oma muredest eemaldumiseks.

Enamasti on noor aga juba varasemalt oma tegevuste ja käitumisega andnud märku abivajadusest. Meie täiskasvanud peame õppima neid olukordi märkama, ära tundma ja sekkuma. Kui meie vaatame kõrvale, siis jätame noore hätta.

Kindlasti on üheks olukorra parandamise võimaluseks vanemaharidus ja selle pakkumine erinevatel viisidel ja erinevatele sihtrühmadele. Türi vallas pakub vanemahariduse võimalusi Türi Perepesa.

Samuti kutsuvad meie koolid sageli lapsevanemaid osalema veebikoolitustel või loengutel. Kindlasti tasub neid võimalusi kasutada, sest maailm meie ümber muutub ja selleks, et oma lapsi ja noori osata toetada peame elama samas maailmas.

Teksti autor

Eva Seera
tervisedendus- ja kogukonnaspetsialist 

 

Pildi autor Eva Seera

 

Teate toimetas

 

Silvi Lukjanov
avalikud suhted
Türi Vallavalitsus
avalikud.suhted@tyri.ee