« Tagasi

Järvamaa omavalitsusjuhid: vajame riigilt suuremat tuge Ukraina sõjapõgenike abistamisel Kesk-Eestis

Paide linna, Järva ja Türi valla juhid kohtusid esmaspäeval, 14. märtsil Paides Sotsiaalkindlustusameti, Kaitseliidu ja vabatahtlike esindajatega, et arutada Ukraina kriisist tekkinud kitsaskohti ja tõhustada koostööd Ukraina sõjapõgenike abistamisel eesmärgiga olla Järvamaal valmis suurenevateks abivajajate hulkadeks. Suurimateks probleemideks on elamispindade puudus ning asjaolu, et ajutise kaitse taotlusi maakonnakeskuses teha ei saa, lisaks omavalitsuste mure lisakulude pärast, mida riik täna ei kompenseeri.

Paide linnapea Siret Pihelgase sõnul ootavad omavalitsused riigilt Ukraina kriisis paremat selgust. "Kriisiolukorras on oluline selge töökorraldus, et me kohalike omavalitsustena suudaksime teha oma põhitööd ja samal ajal aidata ka saabuvaid sõjapõgenikke. Hetkel on iga nädal, kohati iga päev midagi muutunud. Sellistes oludes on olnud raske valmistuda, sest ei ole teada, palju inimesi tuleb, kes neid majutab, kes ja kus teenuseid pakub. Ootame ka selgust, kuidas kompenseeritakse omavalitsustele tehtud lisakulud, sest kui suurtes keskustes maksab sõjapõgenike ajutise majutuse ja toitlustuse kinni riik, siis väiksemad maakonnad ja omavalitsused peavad seda praegu tegema oma rahaga," sõnas Pihelgas.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandeks on aidata põgenike lastel kooli ja lasteaiakoha saamisel, pakkuda vajadusel sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, abistada asjaajamisega sh töötukassa jt riigiasutustega suhtlemisel ning alalise elukoha leidmisel.

"Tekkinud on ka pudelikael seoses ajutise kaitse taotlemisega. Inimesed peavad selleks täna liikuma Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi või Rakvere PPA teeninduskeskustesse, sest Järvamaal taotluste vastuvõtmise võimekus puudub. Kohalikud omavalitsused on valmis igakülgset abi osutama, kui seadusandlus järele jõuab. Kõige suurem koormus langeb sotsiaaltöötajatele, kes abitaotlusi vastu võtavad, kuid ei saa neid veel ajutise kaitse puudumisel menetleda. Tulenevalt sellest tuleb leida muid võimalusi hädas olevat inimest aidata kasutades ka vabatahtlike abi," rõhutas Türi vallavanem Ele Enn.

Eestisse saabumisel saavad sõjapõgenikud esmast nõu piiril, Politsei- ja Piirivalveamet määrab neile staatuse ja annab isikukoodi, millest viimast saab paralleelselt teha ka maakonnakeskustes. Kui saabujatel ei ole võimalik asuda elama sugulaste või lähedaste juurde, on neile avatud riiklikud majutuskohad, mille sotsiaalkindlustamet tagab majutusettevõtetest lepingupartneritega. Pärast seda kui inimese staatus on määratud, peaksid sõjapõgenikud asuma elama kindlasse omavalitsusse ja leidma seal endale kodu.  

"Kõige suurem mure on meil sellega, et sõjapõgenikele ei ole pakkuda piisavalt kodusid. Samuti ei ole hetkel riik sõlminud ühegi Järvamaa majutusettevõttega koostöölepet sõjapõgenike majutamiseks. Samas hotell või spordisaal ei ole pikaajaliselt normaalne koht ühele perele ja lastele elamiseks. Peame küll olema valmis ka võtma kasutusele evakuatsiooniks mõeldud hoone, aga kui üheskoos kogukondadena pingutame, siis leiame ka Järvamaal kortereid ja maju, kuhu sõjapõgenikud saaksid asuda elama. Kutsun üles kõigi korteri- ja majaomanikke, kellel vaba pinda, andma teada," sõnas Järva vallavanem Toomas Tammik

Tänase seisuga on Järvamaale jõudnud hinnanguliselt üle 200 Ukraina sõjapõgeniku ning neid lisandub igapäevaselt. Järvamaa omavalitsuste ühine kriisikomisjon hakkab koos käima üle nädala, järgmine kohtumine toimub 28. märtsil.

Foto: Maarit Nõmm