« Tagasi

Tänasest, 28.dets. algab rahvaloenduse veebiküsitlus

Rahvaloenduse e-küsimustikku saab täita 28. detsembrist 2021 kuni 22. jaanuarini 2022. Seejärel, 1.–28. veebruarini 2022 kogutakse rahvaloenduse küsitlejate abil andmeid neilt kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita. Kui varasemalt on rahvaloenduse tulemuste kokkusaamiseks kulunud kaks aastat, siis uue metoodika toel selguvad seekordsed tulemused juba järgmise aasta juuniks.

E-küsimustikku saab täita https://uuringud.stat.ee keskkonnas või veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu tuvastades end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta.

Kel pole kodus internetti või arvutit või oskusi napib, see saab abi Türi valla raamatukogudest. Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma.

Viimati loeti Eesti inimesed üle 2011. aastal. Siis käisid küsitlejad majast majja ja täitsid iga leibkonna kohta paksu vihiku. Teisipäeval algav rahvaloendus on aga selline, mida Eestis seni nähtud ei ole.

 

 

5 olulist meelespead, et rahvaloendus kulgeks turvaliselt:

 1. Rahvaloenduse küsimustiku veebikeskkonda sisenedes veendu, et tegemist oleks https://uuringud.stat.ee lehega. Aeg-ajalt üritavad petturid veebiaadresse kopeerida, muutes need õigete aadressidega väga sarnaseks. Kui siiski kahtled, siis tea, et rahvaloenduse küsimustiku täitmiseks saab siseneda ka veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu. Seda aadressi on lihtne meeles pidada ja ka ise Google'i otsingusse sisse lüüa.

 2. Rahvaloenduse küsitlejad ei küsi sinu pangakonto infot, ühtki pin-koodi ega palu sul teha ülekannet või end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Kui keegi rahvaloendaja nimel seda siiski teeb või on muul põhjusel alust inimest kahtlustada, siis helista statistikaameti klienditoe telefonil 625 9300 ja kontrolli küsitleja nime või ID-numbri järgi, kas tegemist on õige inimesega. Lisaks saad ise otsida küsitlejat tema nime järgi rahvaloenduse veebis kontaktide lehel.

 3. Rahvaloenduse käigus kogume suurema osa andmetest küll riigi registritest ja veebiküsitlusega, kuid sellele järgnevad väiksemas mahus ka telefoni ja kodukülastusega intervjuud valimisse kuuluvate inimestega, kes ei ole mingil põhjusel veebiküsitlusele vastanud. Rahvaloenduse küsitleja tunned ära vastava töötõendi järgi. Lisaks kannavad nad loenduse sümboolikaga erksates toonides salli ja kindaid.

 4. Kui sul tekib kahtlus, kas sinu ukse taga on ikka õige küsitleja, palu tal näidata töötõendit, kus on kirjas nii tema nimi kui ka ID-number. Kahtluse korral saad helistada statistikaameti klienditoe numbril ja küsitleja info üle kontrollida. Kui küsitleja keeldub töötõendit näitamast, on sul õigus pöörduda politseisse, sest tegemist võib olla petturiga.

 5. Kui sul tekib mõni muu kahtlus, näiteks tundub, et internetis levib rahvaloenduse võltsküsimustik, palume sellest kindlasti esimesel võimalusel teada anda rahvaloenduse infotelefonil 625 9300 või pöördudes politseisse. PPA on rahvaloenduse toimumisega kenasti kursis ning ka veebipolitseinikud hoiavad sellel silma peal.

"Seekordne rahvaloendus toimub registripõhiselt. Homme me alustame sellega, et küsime inimestelt väikese elektroonilise ankeedi kaudu neid küsimusi, mida me registritest kätte ei saa," ütles statistikaameti juht Urmet Lee.

Pärast pikki ja kirglikke vaidlusi on kokku lepitud, et veebiankeedis saavad inimesed kirja panna, milliseid murdeid nad räägivad, ära märkida oma usulise kuuluvuse ja teise emakeele ning anda hinnangu oma tervislikule seisundile.

"Seekord me saadame kõigile täiskasvanud isikutele individuaalsed elektroonilised kutsed ja me palume vastata igaühel iseenda ja oma alaealiste laste eest. Ka 15-aastased lapsed võivad vastata ise enda eest ja eelkõige puudutabki see vabatahtlikke küsimusi," lisas Lee.

Amet on arvestanud, et laste kohta käiva küsimustiku võivad täita kõik temaga samal aadressil elavad täiskasvanud, kuid Lee sõnul lapsed sellegipoolest mitmekordselt kirja ei lähe.

"Erinevad algoritmid arvutavad mitmetest allikatest tulnud info põhjal kokku selle õige tunnuse ja võite kindlad olla, et üks inimene on sellegipoolest üks inimene," ütles Lee.

Kui kümme aastat tagasi käisid rahvaloendajad inimeste kodudes portfelliga, siis tänavu reedab rahvaloendaja värviline sall. Aga koju minnakse vaid üksikute väljavalitute juurde.

Kui enamikule on veebiankeedi täitmine vabatahtlik, siis riik on välja valinud 41 000 leibkonda, kelle puhul see ankeet kindlasti täidetakse, isegi kui nad seda veebis ise ei tee.

"Kindlasti tasub meeles pidada seda, et need, kellele see vastamine on kohustuslik, saadame me postiga paberil kirja, kus me kutsume vastama, et nad ikkagi oleksid informeeritud," ütles statistikaameti küsitlusvõrgu juht Epp Karus.

Kui ka telefonitsi ei õnnestu väljavalitutega ühendust saada, siis veebruaris on oodata rahvaloendaja koputust uksele. Etteteatamata aga kindlasti kohale ei tulda.

"Kümme aastat tagasi tõesti oli meil tööl 2000 küsitlejat ja veel 200 varuks, 2200 küsitlejat. Sellel korral loodame hakkama saada 185 küsitlejaga," ütles Karus.

Rahvaloenduse korraldamisele on riik kulutanud juba 13 miljonit eurot, millest lõviosa on läinud registrite korrastamisele. Registripõhine loendus aitab kokku hoida kaheksa miljonit eurot - hinnanguliselt just nii kalliks läheks loendajate saatmine igasse koju.

Allikas: Statistikaamet ja ERR