Oktoobri keskpaigus toimus Türi vallavalitsuse liikme Kati Nõlvaku ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu eestvedamisel avaliku ruumi kunstihäkk.  

Mis on Türi tõmbenumber? Mille järgi teab iga Eesti inimene, et ta on just Türil? Mis on Türi „maasikas", mida tulla üle Eesti ja ka üle maailma vaatama? Mida saaksime üheskoos juba täna, homme ja ülehomme ära teha, et neid „maasikaid" oleks rohkem?  Nendele küsimustele otsitigi 14.oktoobril Konna majas ühiselt vastuseid. Arutelust võtsid füüsiliselt osa üle 20 inimese ning hiljem saatis veel eraldi oma ideed ja mõtted Türi Ühisgümnaasiumi koolipere. 

Ühtekokku käidi välja üle 25 idee. Avalikku ruumi vaatlesid osalejad kahest vaatenurgast: peamiselt mõeldi, mida saaks ja võiks teha avaliku ruumiga, mida kõik ühiselt kasutavad ning puudutati ka seda, et kuidas iga koduomanik ise saaks oma kodu hooldades ja hoolitsedes panustada meie kodukoha väljanägemisse. 

Näiteks võiks koduomanikud rohkem tähelepanu pöörata hekkidele, plankaedade asemel kasutada kauneid lippaedasid ja miks mitte kujundada oma aiast mööduvale inimesele äge vaatepilt. Samuti võiks rohkem kasutada supergraafikaid ehk ülisuuri pilte nii erakinnistustel (näiteks kortermajade või ärihoonete seintel) kui ka avalikel hoonetel. Täna on heaks näiteks Tallina tänav 31 kortermaja sein. Samuti mainiti Tallinna tänava plankaia joonistusi ning mõtiskleti, kas koha omanik võiks plankaia taasehitada ning kogukonnaga koostöös võiks sellele uued joonistused teha. 

Ka ajalugu peeti meeles ning sarnaselt arhitektuurivõistluse tulemustele tõsteti au sisse raadiomasti ja selle paremat ära kasutamist turismiobjektina. Samuti tuleks au sisse tuua kultuurimälestised ja võimalusel kaasata eraomanikke. Näiteks on vanas vabriku majas ülisuur käiakivi, millega kunagi hakkepuitu tehti – selle võiks vabriku hoonest ära tuua ning avalikus ruumis kõigile koos ajaloo kirjeldusega eksponeerida. Ka vana raudteetamm toodi eraldi välja ning sellele võiks rajada matkaraja koos välise kunstigaleriiga, mis oleks pidevalt uuenev.  

Türi sümbolina nähti  nii õunu kui tulpe. Kohapeal meenutati ideed, kus välitingimustes on kasutuses lahtiklapitavad tulbikujulised toolid. Seoses tulpidega toodi välja ka Kirna mõisa kauneid tulbiaedasid. Õunte osas oli Türi Ühisgümnaasiumi kooliperel terve loetelu ideedest, kuidas õuna motiivi ära kasutada. Näiteks võiks olla suur õunakujuline paviljon, kuhu saab sisse minna, samuti saaks poolikuid kui ka kolmveerand õunu kasutada pinkidena. Ekstra lahendusena nähti, et pinkidele istudes või õuna paviljoni sisenedes võiks aktiveeruda heli, kus kuuleb mõnda Türiga seonduvat artisti või Türiga seonduvat luuletust.  Ka ühisgümnaasiumi ideedest ei puudunud supergraafika. Nende ettepanek hõlmas Türiga seonduvaid luule- või muusikaridu, mis võiksid olla kujutatud suurelt majade seintel. 

Nõlvak on lootusrikas, et mõni kunstihäki käigus leitud sobiv idee saab päriselt ka teoks, seda võimalusel juba tuleval aastal. Lootust lisab asjaolu, et kunstihäkki korraldas Türi vallavalitsus koostöös Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, kel on käsil tulevikuperioodi strateegia koostamine, ja just Leader on järjepidevalt turismiosale toetusi jaotanud.