« Tagasi

COVID-19: Komisjon esitab Euroopa koordineeritud meetmed koroonaviiruse majandusmõjuga võitlemiseks

Komisjon tutvustab täna erakorralisi meetmeid COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks.

COVID-19 on nüüdseks jõudnud kõikidesse liikmesriikidesse ning kujutab endast tõsist rahvatervisealast hädaolukorda nii inimeste, ühiskonna kui ka majanduse jaoks. See on ELi jaoks ka suur majandusšokk. Seetõttu tutvustab komisjon täna Euroopa koordineeritud samme COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks.

Komisjon kasutab pandeemia tagajärgede leevendamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, eelkõige selleks, et:

- tagada meie tervishoiusüsteemidele vajalik varustamine seeläbi, et säilitatakse ühtse turu terviklikkus ning tootmise ja levitamise väärtusahelad;

- inimesi selliselt toetada, et kriis ei mõjutaks sissetulekuid ja töökohti ebaproportsionaalselt ning välditaks kriisi mõju kinnistumist;

- toetada ettevõtjaid ja tagada, et meie finantssektori likviidsus saaks ka edaspidi majandust toetada,

- ning võimaldada liikmesriikidel tegutseda otsustavalt ja koordineeritult, kasutades meie riigiabi ning stabiilsuse ja kasvu pakti raamistike täielikku paindlikkust.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis: „Koroonaviiruse pandeemia paneb meid kõiki proovile – tavainimest veel kõige rohkem. Viirus ei ole ohtlik üksnes meie tervisele, vaid kahjustab ka meie majandust. See on suur šokk kogu maailma ja Euroopa majandusele. Peame nüüd kõigil tasanditel otsustavalt ja julgelt tegutsema."

Riigiabi raamistiku paindlikkus

Peamised eelarvemeetmed koroonaviiruse tõkestamiseks tulevad liikmesriikide riigieelarvetest. ELi riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid, et toetada kodanikke ja ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, kes on COVID-19 puhangu tõttu majandusraskustes.

Liikmesriigid võivad kavandada kooskõlas kehtivate ELi normidega ulatuslikke toetusmeetmeid. Esiteks võivad nad võtta meetmeid, nagu palgatoetused ning äriühingu tulumaksu ja käibemaksu maksete või sotsiaalmaksete peatamine. Lisaks võivad liikmesriigid anda tarbijatele otsa rahalist toetust, nt tühistatud teenuste või piletite eest, mida asjaomased ettevõtjad ei hüvita. Samuti võimaldavad ELi riigiabi eeskirjad liikmesriikidel aidata ettevõtjatel toime tulla likviidsuspuudujäägiga ja anda neile kiireloomulist päästmisabi. Lisaks võimaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt b liikmesriikidel kompenseerida äriühingutele erakorralisest olukorrast tingitud kahju, kaasa arvatud näiteks lennundus- ja turismisektoris.

Praegu on COVID-19 puhangu mõju Itaalias laadilt ja ulatuselt selline, mis võimaldab kasutada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b. See võimaldab komisjonil heaks kiita täiendavad riiklikud toetusmeetmed liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

Komisjoni hinnangus artikli 107 lõike 3 punkti b kasutamise kohta teiste liikmesriikide puhul kasutatakse sarnast lähenemisviisi. Komisjon valmistab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel ette spetsiaalset õigusraamistikku, mis võetakse vajaduse korral vastu.

Komisjon on valmis koostööks liikmesriikidega, et tagada COVID-19 puhangu tõkestamiseks vajalike riiklike toetusmeetmete võtmine õigeaegselt ja kooskõlas ELi eeskirjadega.

Euroopa eelarveraamistiku paindlikkus

Komisjon toetab liikmesriike, kasutades eelarveraamistikus ette nähtud täielikku paindlikkust, et liikmesriigid saaksid rakendada kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud koroonaviiruse puhangu ohjeldamiseks ja selle negatiivsete sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks.

Esiteks leiab komisjon, et COVID-19 pandeemiat saab pidada „valitsuse kontrolli alt väljas olevaks ebatavaliseks sündmuseks". See klausel võib hõlmata erakorralisi kulutusi COVID-19 puhangu ohjeldamiseks, nagu tervishoiukulud ning sihtotstarbelised leevendusmeetmed ettevõtjatele ja töötajatele.

Teiseks soovitab komisjon liikmesriikidelt nõutud eelarvekohandusi kooskõlas ELi eelarve-eeskirjadega muuta, kui kasv muutub negatiivseks või majandustegevus väheneb järsult.

Komisjon on valmis esitama nõukogule ettepaneku üldise kriisiklausli aktiveerimiseks, et võimaldada üldisemat eelarvepoliitilist toetust. See klausel (kokkuleppel nõukoguga) peataks nõukogu soovitatud eelarvekohandused tõsise majandussurutise korral euroalal või ELis tervikuna.

Ühtsel turul solidaarsuse tagamine

Praegust hädaolukorda on võimalik hallata vaid solidaarsuse ja üleeuroopaliste kooskõlastatud lahendustega. Solidaarsus on praeguses kriisis hädavajalik, eelkõige tagamaks, et puhanguga kaasnevate terviseriskide leevendamiseks vajalikud esmatarbekaubad jõuaksid kõigi abivajajateni. Oluline on tegutseda koos, et avatult ja läbipaistvalt tagada ELis meditsiiniliste kaitsevahendite ja ravimite tootmine, ladustamine, kättesaadavus ja ratsionaalne kasutamine, ning mitte võtta ühepoolseid meetmeid, mis piiravad kõige vajalikumate tervishoiutoodete vaba liikumist.

Seepärast teeb komisjon kõik selleks, sealhulgas annab liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas kehtestada piisavad kontrollimehhanismid varustuskindluse tagamiseks, ning algatab kõnealuste kaupade kiirendatud ühise hankemenetluse ja esitab soovituse CE-märgiseta kaitsevahendite kohta.

COVID-19 puhangul on suur mõju meie transpordisüsteemidele, sest Euroopa tarneahelad on tihedalt seotud ja toetuvad ulatuslikule kaubaveoteenuste võrgustikule maismaal, merel ja õhus. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada oluliste kaupade liikumine üle maismaapiiride. Rahvusvaheline ja Euroopa lennundussektor on eriti rängalt kannatada saanud. Nagu president von der Leyen 10. märtsil teatas, teeb komisjon haiguspuhangu majandusliku ja ökoloogilise mõju leevendamiseks ettepaneku võtta vastu õigusaktid, et ajutiselt vabastada lennuettevõtjad „kasuta või kaota"-nõudest, mille kohaselt tuleks lennuettevõtjal talle antud lennujaama teenindusaegu kasutada vähemalt 80% ulatuses, et neist järgmise aasta samal perioodil mitte ilma jääda.

Lisaks teeb komisjon koostööd liikmesriikide, rahvusvaheliste asutuste ja peamiste ELi kutseühingutega, et jälgida kriisi mõju turismisektorile ja kooskõlastada toetusmeetmeid.

ELi eelarve kasutamine

Selleks et kohe aidata väga raskesse olukorda sattunud VKEsid, kasutatakse ELi eelarvevahendeid, et riiklikul tasandil võetavate meetmete täiendusena aidata tagada ettevõtete likviidsus. Lähinädalatel suunatakse ELi eelarvest 1 miljard eurot tagatisena Euroopa Investeerimisfondi, et motiveerida panku VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele likviidsust pakkuma. See aitab vähemalt 100 000 Euroopa VKE-l ja väikesel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjal kaasata ligikaudu 8 miljardit eurot rahastust. Samuti pakume laenupuhkust praegustele võlgnikele, keda see negatiivselt mõjutab.

Tööhõivele avalduva mõju leevendamine

Me peame kaitsma töötajaid töötuse ja sissetuleku kaotuse eest, et vältida mõju kinnistumist. Komisjon on valmis liikmesriike selles toetama, edendades eelkõige selliseid lühendatud tööaja kavasid, täienduskoolituse ja ümberõppe programme, mis on juba varem tõhusaks osutunud.

Lisaks kiirendab komisjon Euroopa töötuskindlustuse edasikindlustusskeemi käsitleva seadusandliku ettepaneku ettevalmistamist, et sellega toetada töökohtade ja oskuste säilitamiseks liikmesriikide rakendatavat poliitikat.

Lisaks hõlbustab koroonaviirusele reageerimise investeeringute algatus töötajate ja tervishoiu toetamiseks mõeldud Euroopa Sotsiaalfondi kasutuselevõttu.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võiks kasutada ka koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks praeguste ja tulevaste eeskirjade kohaselt. 2020. aastal on kasutada kuni 179 miljonit eurot.

Koroonaviirusele reageerimise investeeringute algatus

Selle uue algatuse raames teeb komisjon ettepaneku eraldada ühtekuuluvuspoliitika raames 37 miljardit eurot koroonaviiruse kriisiga toimetulekuks. Selleks teeb komisjon ettepaneku loobuda käesoleval aastal kohustusest nõuda liikmesriikidelt struktuurifondide kasutamata eelmaksete tagasimaksmist. See moodustab 7,9 miljardit eurot ELi eelarvest, mida liikmesriigid saavad kasutada 29 miljardi euro suuruse struktuurifondidest rahastamise täiendamiseks üle ELi. See suurendab tulemuslikult investeeringute mahtu 2020. aastal ning aitab võtta kiiresti kasutusele ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmide raames seni eraldamata 40 miljardit eurot. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles ettepanekut kiiresti heaks kiitma, et selle saaks järgmise kahe nädala jooksul vastu võtta.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku laiendada ELi Solidaarsusfondi kohaldamisala, lisades sellesse ka rahvatervise kriisi, et võtta see vajaduse korral kasutusele kõige rängemini kannatanud liikmesriikide jaoks. 2020. aastal on kasutada kuni 800 miljonit eurot.

Lisateave

Täispikk pressiteade

President von der Leyeni tänane sõnavõtt

TEABEKIRI: Euroopa koordineeritud reageerimine koroonaviirusele – küsimused ja vastused

Teabeleht: ELi reageerimine koroonaviirusele

Teatis COVID-19 kriisi majanduslike aspektide kohta

Teatis COVID-19 kriisi majanduslike aspektide kohta – lisa

Ettepanek: määrus COVID-19 reageerimisinvesteeringute algatuse kohta

Ettepanek: määrus lennujaamade teenindusaegade kohta

Koroonaviiruse veebisait