Juubelipeo „Minu arm“ rongkäigus austatakse Järvamaalt pärit kultuuritegelasi

Laulu- ja tantsupeo „Minu arm" rongkäigu Järvamaa kolonnis sammuvad laupäeval koos tänapäevaste pidulistega sümboolselt ka need inimesed, kes on 150-ne aasta jooksul Järvamaal koorilaulu ja rahvatantsu edendanud.  

Järvamaalt pärit või maakonnaga seotud tuntud kultuuritegelasi kehastavad 2018. aasta Järvamaa parima kollektiivi, Paide segarahvatantsurühma „Loomisel" tantsijad, kes on riietatud ajastu kostüümidesse.

Nii sammuvad Järvamaa kolonni päises mitmed 1869. aastal toimunud I üldlaulupeol Järvamaad esindanud muusikategelased või toona muusikaloos figureerinud kesk-eestlased:

Alexander Leopold Paulsen (1804 - 1877) oli sakslasest Ambla pastor, kes pani 1867. aastal kihelkonnakooli õpetajatest kokku meeskoori, pidas iga nädal enda juures lauluharjutusi ja kirjutas üksikutele häältele isegi noodid välja.

Tema juhendatud Ambla meeskoor esindas Järvamaad 1869. aastal toiminud esimesel suurel laulupeol Tartus. Tegemist oli pea ainsa kihelkonnaga Eestis, kus rahvuslik liikumine algas sakslasest kirikuõpetaja algatusel.

Emmeline (Emmy) Grohmann (1832 - 1919) oli Türi pastori Woldemar Eugen Grohmanni (1802 - 1874) tütar, kelle kaasategemisel asutati Türile 1860ndatel laulukoor. Ta oli ka 1866. aastal Alliku mõisa maadel toimunud Türi kihelkonna laste esimese laulupäeva eestvedaja.

Mihkel Koik (1846 - 1893) oli Türi koolmeister ja kihelkonnakooli õpetaja. Ta oli väga muusikalembene, püüdis lastele õpetada Eesti heliloojate, eriti aga Karl August Hermanni laule.

Grohmannide Türit lahkumise järel võttis Koik neilt üle segakoori juhtimise, mille ta muutis kihelkonna koolmeistritest koosnevaks meeskooriks. Mihkel Koigi juhtimisel osales koor nii I kui ka II üldlaulupeol Tartus.

Järvamaa kolonnis on ka 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse aktiivsed Järvamaa muusikategelased, nende hulgas on inimesi, kes aitasid kaasa 1907. aastal toimunud Järvamaa I laulupäeva korraldamisele:

Johannes Kappel (1855 - 1907) oli Eesti esimesi kutselisi muusikuid ja heliloojaid. Esimese kõrgema haridusega muusikamehena algatas ta Järvamaal nõudlikumate kunstiliste taotlustega laulupidude mõtte.

Tema lapsepõlv möödus Paides organistist isa muusikalembeses kodus. Asjatult pole ta nimetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi lõpetamise aastal 1881 ilmunud koorilaulude kogu „Järvamaa ööbikuks".

Paidest pärit helilooja viisid „Oleksin laululind", „Ma teretan sind hommik", ja tema seatud „Kallis Mari" jt koorilaulud kõlavad tänini. Johannes Kappeli „Kooli – laulmise raamat" (1900, 1905) 106-e väärtusliku valiklauluga avas uue etapi koolide muusikalises kasvatuses.

Anton Rüütel (1879 - 1958) oli Paide karskusseltsi „Idu" esimees ja laulukoori juht. Ta oli ka 1907. aastal toimunud Järvamaa esimese suvelaulupeo üldjuht.

Ameti poolest oli  Rüütel Järvamaa politseivalitsuse sekretär, kes Paidesse kolimise järel 1906. aastal äratas üles soikunud kultuuritegevuse. Taas asutatakse karskusseltsi "Idu" laulukoor, raamatukogu ja näitering.

Paula Brehm-Jürgenson (1877 - 1941) oli Järva-Jaani kihelkonnast Selikülast pärit kutseline sopran. Ta oli Eesti üks esimesi kontserdi- ja oratooriumilauljaid, osales rahvuslikus liikumises, kuulus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi.

Erialase hariduse sai ta Dresdenis ja Berliinis. 1907. aastal toimunud I suvelaulupeol Paides oli tema kanda solisti roll.

Kolonnis on ka Eesti I omariiklusperioodi-aegsed aktiivsed Järvamaa muusikategelased, kes olid tuntud nii kodumaakonnas kui ka mujal Eestis.

Tunnustatud muusikaõpetaja Joosep Saar (1885 - 1942) sündis Kaukaasias Esto-Haginski asunduses. Muusikalise hariduse sai ta Helsingis, kus tegutses ligi kümme aastat koorijuhi ja muusikaõpetajana.

1922. aastal kolis Saar Paidesse, kus tegutses Paide gümnaasiumide muusikaõpetaja ja Järvamaa Muusikaseltsi laulujuhina. Temast kujunes Paide ja Türi muusikaelu hing. Joosep Saare juhtimisel tegutses Paide poeglaste gümnaasiumis meeskoor ja hiljem ka sümfooniaorkester.

Aastatel 1927 - 1940 tegutses Paides rahvamuusikauurija, muusikaõpetaja, koori- ja orkestrijuht, folklorist ja helilooja Juhan Zeiger (1897-1969).

Kuigi Zeiger sündis Võnnu vallas Tartumaal, oli ta „süüdi" selles, et Eesti esimesel omariiklusperioodil kutsuti Paidet vilka kultuurielu tõttu Eestimaa Pariisiks.

Aastatel 1922 - 1924 õppis Zeiger Berliinis Sterni konservatooriumis kompositsiooni, muusikateooriat ja dirigeerimist. 1915 - 1921 oli ta „Vanemuise" orkestri viiuldaja.

1927. aastast kuni 1940nda aastani töötas Zeiger Paide Ühisgümnaasiumi muusikaõpetajana. Õpetajatöö kõrval oli ta mitme Paides tegutsenud koori ning maakonnas ja Paides toimunud laulpeo juht.

J. Zeiger oli ka folklorist ja helilooja (nt eesti rahvalaulude töötlused „Viire takka", „Sõsarsaared", „Kui mind pulma kutsuti", „Küla mul ütleb", „Karjase laul"). Juhan Zeiger on Järvamaa hümni „Järva laul" autor.

Helmi Tohvelman (1900 - 1983) oli tunnustatud tantsupedagoog. Ta sündis Väätsa vallas Lõõla külas Kuramatsi talus põliste põllumeeste peres. Alghariduse omandas Helmi Türi lähedal Pala-Virika külakoolis ja siis järgnesid õpingud Tartu Ülikoolini välja. Tantsu ja liikumist õppis ta Gerd Neggo tantsustuudios, hiljem täiendas end tantsu ja lavastamise alal Berliinis ja Dresdenis.

Helmi Tohvelmani töö teatrite juures algas 1931. aastal Töölisteatris. Lavastamistööd on ta teinud Estonia teatris, Tallinna Draamateatris, Vene Draamateatris, Rakvere ja Pärnu teatris, aga ka väljaspool Eestit.

1957 - 1981 said temalt tantsuõpetust Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri (Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool) 11 lennu jagu noori näitlejaid.

Verner Nerep (1895 - 1959) oli Järvamaal, Sargvere vallas sündinud tunnustatud helilooja ja koorijuht. 1927. aastal lõpetas Nerep Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal (õppejõud Artur Kapp), 1923 – 1936 töötas ta Estonia teatris koormeistrina, 1933 – 1944 oli samas dirigent (1942 – 1944 peadirigent).

Verner Nerep oli 1933. ja 1938. aastal peetud üldlaulupeo üks üldjuhte. Samuti on ta korraldanud mitu Järvamaa laulupidu.

Emmeline Marjak (1904 - 1992 oli tunnustatud Kirna koorijuht. Oli enne Teist maailmasõda üks väheseid Järvamaal tegutsenud naissoost koorijuhte.

Nõukogude ajal tegutsesid kultuuritegelased pidevas muutumises, kuid püüdsid jääda iseendaks:

Kabala vallast Kurla külast Juhani talust pärit August Pärl (1923 - 1994) on jätnud Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriellu sügava jälje. Tema peamine teene oli maakultuuri edendamine sügaval nõukogude ajal viisil, mil eestlane sai tulla „punasesse" rahvamajja kui peaaegu „sinimustvalgesse" koju.

August Pärl töötas kogu elu Kabala rahvamajas. Pärli algatatud on suurte traditsioonidega Kabala laulupäev, ta oli legendaarne Kabala puhkpilliorkestri juht. Orkester osales mitmel korral üldlaulupeol. August Pärli juhtida olid mitmed maakonna peod.

Leida Volk (1914 - 2006) oli tunnustatud Paide muusikaõpetaja. Mitmed tema kollektiivid on osalenud suurel laulupeol.

Leida Volk oli paljude pealesõja-järgsete Järvamaa laulupidude üks juhte ja järjepidevuse kandja.

Erna Kaasik (1912 - 2014) sündis Alliku vallas Tännassilmas, oli rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja. Ta õppis Tännassilma algkoolis, Retla ministeeriumikoolis ja Türi Aiamajandustehnikumis.

1929. aastal õppis Erna Kaasik Tallinna rahvatantsujuhtide seminaris, seejärel asutas Tänassilmas esimese rahvatantsurühma. Aastatel 1945 - 1968 töötas ta Türi Keskkooli raamatukogus, oli Türi Keskkooli ja Türi Linna Kultuurimaja rahvatantsuringi juht.

1962. aastal oli ta I noorte laulu- ja tantsupeo V-VI klasside tantsurühmade üldjuht. Aastast 1963 kannab Erna Kaasik ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetust. 1997. aastal anti talle Järvamaa kultuuri elutööpreemia.

Järvamaa omavalitsused sammuvad laulupeorongkäigus tähestikulises järjekorras: kõige ees oma sümboolikaga Järva vald, seejärel Paide linn ja kolonni lõpetavad Türi valla lauljad, tantsijad ja muusikud. Türi valla kolonni eesotsas on vallvanem Pipi-Liis Siemann, abivallavanem Elari Hiis, vallasekretär Lii Laanemets, haridus- kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Rünno Lass, finantsjuht Aime Roosioja, avalike suhete juht Merle Rüütel, vallaviolikogu liikmed Aili Avi ja Tanel Viljat. Kokku sammub rongkäigus 1337 osalejat Järvamaalt.

Järvamaa kolonni kujunduse idee autorid ja teostajad on Anneli Kenk, Ülle Välimäe, Ründo Mülts.

Tänusõnad kuuluvad kõikidele abilistele!

 

Teate koostas:

Ründo Mülts

Järvamaa Muuseumi teadusjuht

Tel. 5668 2165

 

Lisainfo:

Ülle Välimäe

Türi Kultuurikeskuse direktor

Tel.  5348 6882