Türi valla aukodanik

Türi valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.
Türi valla aukodanikuks nimetamisel antakse isikule Türi valla vapimärk ning isiku nimi ja teenete loetelu kantakse Türi valla auraamatusse.
Ettepanekuid Türi valla aukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. Ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva igal aastal määrab ametiasutus ja teavitab sellest valla veebilehel.
Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu ja vormistab selle otsusega. Türi valla aukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures.
Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus.
Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus ja Türi valla vapimärk aukodanikule 22. oktoobril, s.o Türi valla aastapäeval.

Aukodanikuks nimetamise TAOTLUS (.rtf),   (e-vorm, nõuab digiallkirjastamist).

Alus: Türi valla põhimäärus

2025

Olev Kenk

Olev Kenk sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 25. septembri 2025. aasta otsusega Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 8.

Türil 43 aastat elanud ERRi Kesk-Eesti korrespondent on üks Eesti tuntumaid regionaalajakirjanikke, kelle töö on toonud Kesk-Eesti hääled ja lood üle-eestilisse meediasse.

Tema ajakirjanikutee algas Kuma Raadios, kus ta töötas peatoimetajana aastatel 1994–2002. Seejärel juhtis ta Türi Rahvalehte, mille kümmet aastat peab ta oma töö kõige tähenduslikumaks perioodiks. Alates 2005. aastast on ta ERRi Kesk-Eesti korrespondent, kelle kajastada on Järvamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa ja Raplamaa sündmused.

Kolleegide ja vaatajate silmis on Olev Kenk justkui „üks-mees-toimetus" – ta teeb sageli loo algusest lõpuni ise: küsitleb, filmib ja monteerib. Tema tähelepanu on olnud suunatud maaelule, põllumajandusele ja regionaalarengule, kuid samavõrd tähtsal kohal on kultuur, pärimuse hoidmine ja kogukonnaalgatused. Tänu tema tööle on Eesti avalikkus saanud osa Kesk-Eesti põllumeeste kevadtöödest, toidujulgeoleku küsimustest, aga ka kohalikest kunstinäitustest ja traditsioonidest.

Ta eristub ajakirjandusmaastikul oma oskusega leida üles positiivsed lood ja head eeskujud. Ehkki professionaalselt erapooletu vaatleja, paistavad tema tööd silma inimliku sooja pilguga, mis aitab märgata ilu ja tublidust.

Lisaks erialasele tööle on Olev Kenk osalenud kogukondlikes aruteludes ja olnud nõuandja avalike suhete küsimustes. 2025. aastal pälvis ta ka Vabaduse Tammepärja aumärgi – tunnustuse, millega väärtustatakse tema pikaaegset panust mälestusürituste kajastamisel ja kogukondliku mälu hoidmisel.

Tema teod ja väärtused on teinud Türi valla laiemalt nähtavaks ja tuntuks. Aukodaniku tiitel kinnitab Olev Kenki rolli kogukonna häälekandjana ja usaldusväärse ajakirjanikuna, kelle panus ulatub kaugele üle Türi valla piiride.

2024

Leonhard Soom

Leonhard Soom sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 26.09.2024 otsusega Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 7.

Leonhard Soom, kes on olnud kergejõustikutreener juba üle 50 aasta, on oma pühendunud töö ja panusega aidanud kujundada terve põlvkonna sportlasi, kelle saavutused püsivad tänaseni nii maakondlikes kui ka riiklikes rekorditabelites.

Aastakümnete jooksul on Leonhard Soomist saanud noorte sportlaste kujundaja ja suunaja, kelle töö tulemusena on paljud tema juhendatavad saavutanud silmapaistvaid tulemusi. Tunnustust jagavad ka tema endised õpilased. Näiteks, Kaie Jäärats (Riisberg) meenutab: „Mida vanemaks saan, seda rohkem olen mõistnud, et Soom oli mulle nagu teine isa. Ta oli karm, kuid õiglane. Pidasin Soomist treenerina sedavõrd lugu, et hiljem käisid tema juures trennis ka minu lapsed."

Vadim Gritsenko rõhutab, kuidas Soom suutis leida igaühes peituva potentsiaali ja aitas neil jõuda suurepäraste sportlike saavutusteni. „Spordi kõrval õpetas ta meile ka perekonna ja vanemate austamist. Kuigi treeningud olid tähtsad, oli Soomi jaoks perekond ja kool veelgi olulisemad," meenutab Gritsenko.

Grit Šadeiko lisab, et Soom oli tema esimene treener, kes andis talle kindla suuna sporditeele. „Olen väga tänulik, et ta pani mind proovima kõiki kergejõustikualasid ning avardas minu silmaringi spordimaailma osas," meenutab Šadeiko.

Lisaks oma treeneritööle on Leonhard Soom olnud oluline ka Türi valla infrastruktuuri arendamisel. Ta algatas Türi keskkooli kaugushüppe kasti korrastamise ning Kabala kooli renoveerimise aastatel 1986–1988. Samuti oli ta Türi 2. keskkooli ehituse eestvedaja ja töötas hiljem Edelaraudtee kinnisvarahaldurina, andes Türi raudteejaamale tänase ilme.

Leonhard Soomi filosoofia on alati olnud õiglus ja ausus. Tema sõnul on kõik, kes laste ja noortega töötavad, nende teenijad ja kujundajad, mitte nende ülevalt-alla vaatavad juhendajad. Soom usub, et suurte saavutuste nimel ei saa meeldida kõigile, kuid sihikindel tegutsemine viib alati tulemusteni ja tänulikkus ning sõbralik õlale patsutus on vahest kõige suurem väärtus.

Veiko Valang

Veiko Valang sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 26.09.2024 otsusega Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 8.

Veiko Valang on pikaajalise ja pühendunud panuse andnud Türi spordielu arengusse. Alates 1986. aastast, mil ta asus elama Säreverre, on ta mõjutanud sadu noori nii kergejõustikutreenerina kui ka koolitundides. Tema juhendatud noored, eriti kõrgushüppajad, on saavutanud mitmeid Eesti meistritiitleid.

Veiko on olnud seotud mitmete spordiürituste korraldamisega, sealhulgas paigalthüpete mitmevõistlus ja miilijooks. Lisaks on ta tuntud spordikommentaatorina, tema hääl on tuttav võrkpalli- ja rammumeeste võistlustel.

Veiko on ka olnud Türi Gümnaasiumi viimane direktor enne valla koolireformi ning kuulunud Türi vallavolikogusse, juhtides mitmeid komisjone. Veiko Valang väärib tunnustust oma mitmekülgse tegevuse eest spordis ja kogukonnas.

Koos abikaasa Lea ja pere toega on Veiko olnud eeskujuks ja panustanud aktiivselt noortesporti, sealhulgas hiljutine koostöö Paide Gümnaasiumiga noorte toetamiseks stipendiumitega.

Veiko Valangu töö ja panus on sügavalt mõjutanud nii sportlaste kui ka laiemalt kogu kogukonna elu.

2023 - Kaia Iva

 
Kaia Iva sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 26.09.2023 otsusega Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 6.
 
Kaia Iva on aastakümneid oma silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Türi valla arengule. Ta on töötanud õpetajana, olnud siinse piirkonna eestkõneleja nii kohalikul kui üleriigilisel poliitikamaastikul. Alates töötamisest õpetaja ja õppealajuhatajana Türi 2. keskkoolis on Kaia Iva olnud alati arukas ja konstruktiivne kaasamõtleja kohaliku arengu küsimustes, aktiivne kogukonnaliige ning eestvedaja.
 
Ta oli aastail 2002–2005 Türi linnapea, esimese Türi linna ja Lõuna-Järvamaa valdade ühinemise eestvedaja ja on järgnevatel aastatel olnud valitud kõigisse Türi vallavolikogu koosseisudesse.
 
Aastatel 2007–2015 oli ta Riigikogu XI ja XII koosseisu liige. Alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli ta sotsiaalkaitseminister Jüri Ratase esimeses valitsuses. 
 
Riigikogu ja ministriameti kõrval on Kaia alati kaasa aidanud Türi valla elu edendamisele, pöördudes alati võimalusel tagasi Türi vallavolikogu töö juurde.
 
Lisaks on ta korduvalt ulatanud abikäe, kui Türi vald on vajanud ajutiselt hädasti abi kohalikes asutustes- ta on asendanud puuduvat Türi lasteaia direktorit, töölt eemal olnud vallavalitsuse osakonnajuhatajat ja meie koolides puuduvaid matemaatikaõpetajaid. 
 
Kodukoha hea käekäik on see eesmärk, mis paneb Kaia alati nõustuma ja ka keerulistes ja rasketes olukordades kaasa lööma, leidma lahendusi, vajalikke inimesi ja vajalikke vahendeid.
 
Kaia on olnud alati eelkõige meie kodukoha, heade Türi asjade laiemalt tutvustaja, tunnustaja ja turundaja, kes näeb kõike kiiduväärset ja erilist ning võtab seda jagada laiema avalikkusega nii sotsiaalmeedias kui oma laias tutvusringkonnas. Tema algatusel, aktiivsel osalemisel ning kaasabil on Türile toodud riigiameti töökohti ning muudetud ja parandatud elulistel vajadustel seadusloomet. 
 
Mitmed suured projektid on saanud hoo ja algatuse just Kaia ideedest ja eestvedamisel, olgu siinkohal nimetatud vaid mõned – Türi tervisekeskuse ja Türi põhikooli uue hoone ehitus, sotsiaalkindlustusameti esinduse asumine Türi valda, valda läbivate riigimaanteede rekonstrueerimised, Türi ujula rekonstrueerimistööd ja teraapia-lastebasseini ehitus, uued sotsiaalteenused nagu Türi Perepesa, kodu- ja tugiteenuste arendamine, koostöös ettevõtjatega Türi valla koolide, lasteaedade ja teiste asutuste varustamine erinevate vajalike mööbliesemete, arvutite, töövahenditega... Lõplik loetelu veniks väga pikaks.
 
Aastal 2019 sai Kaia Iva Tallinna ülikooli sajandi vilistlase tiitli olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse. 
 
2007. aastal pälvis ta Türi valla kuldse aumärgi.
 
Kaia Iva on ära teeninud nii oma kodukoha Türi valla kui ka kogu Järvamaa elanike austuse, saades tunnustusena 2020. aastal Järvamaa Vapimärgi. 
 
Nii Türi vallas kui kogu Eestis on lugematul hulgal neid inimesi, kellele Kaia on olnud isiklikult toeks ning nõuandjaks väga isiklikes ja keerulistes küsimustes.
 
Kaia Iva on meile kõigile eeskujuks oma töökusega, oskusega teha koostööd ning olla toetajaks ja innustajaks, lõppematu usuga siinsetesse inimestesse, kohalikku arengusse ja armastusega Türi valla vastu. Kaia Iva on kõige eelpooltoodu tõttu väärt kandma Türi aukodaniku tiitlit.
 

2022 - Ülle Välimäe

Ülle Välimäe sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 45 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 5.

Ülle Välimäe on teinud kultuuritööd 47 aastat, pöörates erilist tähelepanu rahvakultuuri edasikandmisele ja kultuurivõimaluste mitmekesistamisele. 

Ülle Välimäele on omistatud Türi valla kuldmärk, Järvamaa teenetemedal, Järvamaa vapimärk, Järvamaa kultuuripärli tiitel ning 2021. aastal tunnustas Siseministeerium teda kodanikupäeva aumärgiga.

2021 - Kaarel Aluoja

Kaarel Aluoja sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 54 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 4.


Ilmselt on Türi vallas palju neid inimesi, kelle jaoks Kaarel Aluoja nimi pikka tutvustust ei vaja. Tema kohta on raske öelda, on ta looduse-, kooli- või kirjamees, bioloog, ajaloolane või kodu-uurija. Temas on seda kõike. Kaarlit teatakse mitte ainult Türil vaid tervel Järvamaal ja vabariigiski laiemalt, kui meest, kes on oluliselt panustanud ühe kandi ajaloo säilimisse. Kaarel Aluoja on koostanud, otsinud autoreid, ise artikleid kirjutanud ja sidunud ühtseks kaheksa, ligi kahesaja leheküljelist raamatut.

Raamatusarja „Türi: kilde kihelkonna ja linna arengust" esimene raamat ilmus 1996. aastal, kaheksas raamat 2021. aastal. Raamatute läbi on Kaarel panustanud Türi linna, valla ajaloo ja tema asutamisest alates oluliste inimeste esiletoomisele ja järgmistele põlvkondadele jäädvustamisele ja kes on nõnda palju teinud  selleks, et ka  ajaloolased leiaksid  olulist  meie kodukandi ajaloost, et teataks Türi kanti ja tema loomisloos ning kulgemises olulisis inimesi.

 

Kaarel on üle 16. aasta toimetanud Laupa kooli direktorina. Aidanud seda kooli arendada ja hoida. Koolile on antud kauni kooli auhind ja president Kersti Kaljulaid andis 2020a. Laupa koolile ka „Rohelise lipu" märgise, mis tähendab, et Laupa kool tähtsustab keskkonda ja selle heaolu.

Kaarel Aluojale on omistatud:

  • Järvamaa kultuuripreemia – Kultuurihoidja (2005)
  • Türi valla kuldmärk (2011)
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2020)
  • Järvamaa Ekspertgrupi aastapreemia – Kultuuripärl (2020) – Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest.
  • Vabaduse Tammepärja aumärk (2020)

Kaarel on loodusgiid ja matkajuht. Loodus-, raba-, ratta- ja linnaretki teeb ta praegugi.
Kaarel on lühikest aega olnud ka Järva Teataja peatoimetaja. Ta on Vallavolikogu liige, juhtinud pikalt seltsitegevuse ja maaelukomisjoni.


Mõõtmatult palju aega ja tööd on Kaarel panustanud kodukandi ajaloole: aastakümneid on ta uurinud kodukandi, st. Türi linna, valla ajalugu ja leidnud koolijuhi ameti kõrvalt aega mitme valla inimestele ja ka teistele koduloolastele oluliste raamatute kirjutamiseks.


Pole võimalik üle hinnata tema raamatu - „Ära. 34 Järvamaa pere Siberitee" tarvis materjali uurimist, koostamist. 16. märtsil 2019 toimus raamatu esitlus, kus olid kohal ka raamatus käsitletud isikuid ja nende lähedased. Kaarel on ise öelnud, et selle raamatu valmimine oli aastate pikkune emotsionaalselt raske protsess.


Justkui märgilise tähendusega olid Kaarel Aluoja lõpusõnad tema tänukõnes Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärki vastu võttes, öeldes: „Väärtusta teisi ja väärtusta ennast. Leia aega tunnustamiseks."

2020 - Reiu Sootla

Reiu Sootla sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 24.09.2020 otsusega nr 50 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 3.

Reiu Sootla sai aukodaniku teenetemärgi Türi vallale osutatud teenete eest ja pikaajalise panuse eest koolijuhina. Reiu on hoolimata oma pensionileminekust ühiskondlikult aktiivne ning edendab Türi hariduse ajaloo uurimist ja hoidmist vilistlaskogu kaudu.


Reiu Sootla juhtis Türi Gümnaasiumi 1989. - 2008. a. Tema algatusel lülitati Türi Gümnaasiumi algklasside õppeprogrammi majandusõpe, liituti Hea Alguse ja tervistedendavate koolide programmiga.


2006. a allkirjastas Reiu Sootla Tiigrihüppe AS-ga leppe täiendkoolitusprojekti läbiviimiseks, milles koolituskeskusena ja pilootkoolina hakkas maakonnas tegutsema Türi Gümnaasium.
2007. a valiti Türi Gümnaasium karjääriõpetuse pilootkooliks Eestis.


Direktorina väärtustas Reiu Sootla õpetajate/õpilaste koostööd kodupaiga ja oma kooli mineviku uurimisel. Seetõttu pälvis Türi Gümnaasium ja kodukoht palju aastaid  tuntust ja tähelepanu uurimistöödega üleriigilistel kodu-uurimiskonverentsidel.
Sootla usaldas noori ja kaasas õpilasomavalitsust aktiivselt koolielu juhtima. Noored esindasid kooli üleriigilistel koduloo- ja B.G.Forseliuse Seltsi konverentsidel, tutvustades oma kodukohta ja inimesi.


Palju tähelepanu ja aega pühendas Reiu Sootla tööle kooli vilistlaskogu ja üldsusega.


Kolleegid ja õpilased hindasid väga kõrgelt Reiu Sootla pedagoogilist kompetentsust, pidasid teda üksmeelselt sõbralikuks ja usaldusväärseks direktoriks.


Türi Gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek 2019. aasta kevadel näitas, et Reiu Sootla on türilaste hinges, koolijuhi sõnad väärisid tugeva aplausi ning ta on ka väga hea koolijuhi sümbol Järvamaal endiselt. Ta on hoolimata oma pensionileminekust ühiskondlikult aktiivne ning edendab Türi hariduse ajaloo uurimist ja hoidmist vilistlaskogu kaudu.


Türi Gümnaasiumi vilistlased esitasid Reiu Sootla Türi valla aukodaniku nimetuse saamiseks Türi piirkonna hariduselu edendamise, Türi Gümnaasiumi pikaajalise arendamise ja suurepärase töö eest koolijuhina.


Reiu Sootlat on varasemalt autasustatud B.G.Forseliuse Seltsi Ignatsi Jaagu medaliga, Türi valla kuldse aumärgiga, teda on tunnustatud aasta koolijuhi tiitliga ja ta on Valgetähe IV klassi ordeni kavaler. Reiu Sootla on olnud aktiivne Eesti Koolijuhtide Ühenduse töös ja B.G.Forseliuse Seltsi tegevuses.

2019 - Alfons Jakobson

Kapten Alfons Jakobson sai Türi vallale osutatud teenete eest Türi Vallavolikogu 26.09.2019 otsusega nr 46 Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 2.


Kapten Alfons Jakobson on üks Kaitseliidu taasloojatest Järvamaal, Kaitseliidu liige alates 1990. aastast ja Kaitseliidu taasloomise järgselt esimene Järva maleva staabiülem.


Eriaegadel on kapten Jakobson juhtinud Kaitseliidu Türi rühma ja Kaitseliidu Türi II rühma tegevust. Ta on kuulunud Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatusse, olles aktiivne kaasarääkija üksikkompanii tegevustes.


Tema eestvedamisel alustati Kaitseliidu Türi malevakonna lipu taastamist, mille taasõnnistamine toimus 2017.aastal. Kapten Jakobsoni auväärt ülesanne oli lugeda ette lipudiplom.


Alfonsi on ära teinud suure töö, jäädvustades Kaitseliidu Järva maleva ja Türi kaitseliitlaste tegevusi. Ta on käinud arhiivides ning kogunud kild-killu haaval kokku malevat ja Türi kaitseliitlasi puudutavat materjali ja talletanud selliselt olulise osa Järva Maleva ja Türi üksikkompanii ajaloost.


Lisaks Kaitseliidu tegevusele on Alfons Jakobson juhtinud Eesti taasiseseisvumise eelsel ja murrangulistel aegadel Türi Eesti Kodanike Komiteed, kuulus Eesti Muinsuskaitse seltsi asutajate hulka Järvamaal, kuuludes ka juhatusse. Samuti kuulus ta ERSP ridadesse ja aitas kaasa selle tegevusele Järvamaal.


Kapten Alfons Jakobson on andnud olulise panuse Türil ja Järvamaal riigikaitse arendamisse, isamaalikku kasvatusse, sealhulgas Eesti represseeritute, vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuste jäädvustamisse.

2018 - Tiiu Sadam

Türi vallale osutatud teenete eest on Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 62 antud Türi valla aukodaniku nimetus koos Türi valla vapimärgiga nr 1 Tiiu Sadamale.
 
1951. a sündinud Tiiu Sadam on Türi linna ja valla koolides olnud suurepäraseks ja nõutud spetsialistiks juba üle 30 aasta: täpsemalt aastast 1981, mil ta Türile kolis. Ta on töötanud õpetajana, õppealajuhatajana, koolijuhina. Eelkõige (ja seda kogu aeg ka kõigi teiste ametite kõrvalt) aga logopeedina – väga otsitud ja hinnatud eriala esindajana.
 
Pedagoogitööd alustas ta Türil esmalt Türi Kesklinna Lasteaias logopeedilise rühma õpetajana. Järgmiseks töökohaks sai juba kool: hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetaja ja logopeedina jätkas ta Türi Keskkoolis.
 
Ajal, kui Tiiu oli kodus lapsehoolduspuhkusel, rajati Türile teinegi keskkool. 1991. aasta augustis asuski Tiiu tööle Türi Majandusgümnaasiumis logopeed-õpetajana. Ta töötas seal 2004. aasta juulini. Selle aja jooksul tuli tal mitmel korral täita õppealajuhataja kohuseid.
 
Järgmised üheksa aastat – august 2004 kuni juuni 2013 – möödusid Tiiul Türi Toimetulekukooli juhtides: tal tuli luua meeskond, kes igati suudaks aidata nii mõõduka, raske kui ka sügava intellektipuudega lapsi, samuti nõustada nende vanemaid. Kuid Tiiu õlul polnud üksnes kooli õppekasvatustöö korraldamine, vaid ka maja remondimured ja asutuse majandusliku külje eest hoolitsemine. Oma lõputu pühendumuse ja põhjalikkuse ning hea eestvedajana sai ta kõige sellega hakkama. Vastuseks pärimistele kuidas läheb, kõlas tema suust alati: toimetulekukool tuleb toime.
 
Toimetulekukooli juhi töö oli väga vastutusrikas, koormus oli suur. Augustis 2013 läks Tiiu tööle Kesk-Eesti Noorsootöö Keskusesse. Jätkuvalt tegelema talle tuttavate teemadega: laste kõneprobleemide väljaselgitamine ja vajadusel uuringutele suunamine, lastevanemate ja pedagoogide nõustamine logopeediliste ja eripedagoogiliste probleemide korral.
Tiiu on põhjalik, tööga süvitsi minev. Tegevuse killustatus Järvamaa eri koolide vahel polnud see, mis oleks pakkunud tööalast rahulolu. 2014. aasta augustis asus ta tööle Laupa Põhikooli: nüüd oli tal võimalik tegeleda väiksema hulga lastega, seda aga süvitsi ja tulemuslikumalt.
 
Türi linnas ja vallas on ta vabatahtlikuna juba aastaid sage abiline mitmesuguste spordiürituste korraldamisel.
Võib vaid ette kujutada, kui suur on nende hariduslike erivajadustega lastevanemate tänu, kelle lapsi on Tiiu Sadam oma pikkade tööaastate jooksul suutnud aidata.

2017 - Maili Roosme

Türi Vallavolikogu otsustas tänasel, 28. septembri istungil anda erilise austuse avaldusena Türi valla aukodaniku nimetuse koos Türi valla vapimärgiga nr 11  Maili Roosmele.
 
Maili Roosme on olnud osa Türi valla hariduselust aastaid. Türi Majandusgümnaasiumis töötas ta huvijuhina, saksa keele õpetajana ning õppealajuhatajana. Türi Ühisgümnaasiumi loomisest alates on ta olnud kooli õppealajuhataja ja täitnud osaliselt ka kooli direktori ülesandeid direktori kohusetäitjana. Möödunud õppeaasta oli Maili jaoks raske ja väljakutsuv, kuna ta pidi kooli juhtima ka direktori kohustusi täites ning ta sai selle katsumisega hakkama: kool toimis nii asjaajamistes kui õppetöös väga hästi.
 
Mailil on erakordne oskus näha igas inimeses isiksust ja liita nii õpilased kui kolleegid märkamatult ühte sammu astuvaks ja koos toimivaks meeskonnaks. Ta on mitmete ettevõtmiste algataja, tema eestvedamisel on valminud mitmed projektid ja head suhted Saksamaa Aurichi kooliga. Ta oskab üllatada ning tal jätkub alati aega ja häid sõnu. Õppealajuhatajana on ta tunnustatud kolleegide seas nii oma vallas kui maakonnas.
Uuendusmeelsus, ettevõtlik eluhoiak, põhjalikkus ja orienteeritus uutele ideedele on märksõnad, mis Mailit iseloomustavad.
 
Probleemide korral on Mailil oskus fokusseerida oma tähelepanu mitte probleemile, vaid lahendustele – see on väga oluline, et organisatsioon oleks pidevas arengus. Türi Ühisgümnaasiumi meeskonnavaim on äärmiselt kokku- ja üksteist hoidev, kuna Mailil jätkub tähelepanu kõigile ja kõigele. Maili Roosme on hinnatud kolleegide, õpilaste, lastevanemate ja vilistlaste seas.
 
Maili on ka Türi vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni liige. Türi valla haridus täna ja homme, koostöö ning hariduselu arendamine ja edasiminek on olnud Maili Roosme südamesi.

2016 - Tähve Milt

 
Tähve Milt on olnud Türi Linnavalitsuse majandusnõunik, Türi linnapea, Järva Maavalitsuses rahandusosakonna juhataja, maavanema kohusetäitja ja Türi vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja. Tähve oli pikka aega ühe Eesti suurema valla, Viimsi valla, finantsjuht ja vallavalitsuse liige. Hetkel on ta Türi Vallavolikogu eelarve- ja arenduskomisjoni liige, andes head nõu Türi finantsasjades. Tema õiged otsused ja hea nõu on aidanud lahendada mitmeid keerukaid olukordi.
 
Toonase linnapeana on Tähve Milt Kevadpealinna mõtte algataja, kuna arvas, et Türi võib päästa vaid ilu, pidades silmas meie kuulsaid lillelaatu, siinseid kauneid koduaedu ja parke. Samuti oli ta üks MTÜ Türi Spordiklubide Liidu loomise eestvedajaid. Milt on ka üks Türi valla loojatest, kuna ta kutsus esmakordselt kokku Lõuna-Järvamaa omavalitsusjuhid ning sellest sai alguse rahumeelne ja kõiki osapooli arvestav liitumisprotsess.
 
Tähve Milt on olnud väga pikka aega vabariigitasandil kohalike omavalitsuste finantsjuhtide koolitaja ning on osalenud mitmete finantsjuhtidele suunatud juhendmaterjalide koostamisel.

2015 - Teet Hanschmidt

 
Türi vallale osutatud teenete eest on Türi Vallavolikogu 24. septembri 2015 otsusega nr 49 andnud Teet Hanschmidtile Türi valla aukodaniku nimetuse ja Türi valla vapimärgi nr 9.
 
Teet Hanschmidt on sündinud 22. veebruaril 1950. aastal. 1974. aastal lõpetas ta kiitusega Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja 1999. aastal Usuteaduste Instituudi. Ta töötas näitlejana Draamateatris ja näitleja ning lavastajana Rakvere teatris. 1990. aastast on ta Türi Püha Martini koguduse õpetaja. 1993. aastast täitis Hanschmidt Järva praostkonna praosti kohusetäitja ülesandeid ning alates 2000. aastast on ta Järva praostkonna praost.
 
Nii nagu Teet Hanschmidt on mitmele põlvkonnale armastatud näitleja, on ta praegu Türi kogudusele austatud õpetaja, toetaja ja abistaja. Teet Hanscmidt on lugupeetud kogukonnaliige ka väljaspool kirikuringkondi. Õpetaja Hanschmidti initsiatiivil on toimunud Türi kirikuhoone laiaulatuslik ennistustöö. Tema heatahtlikul suunamisel on Türi kirikust saanud piirkonna pärl, millest on kujunenud ka hinnatud kontserdipaik.
 
Teet Hanschmidt kuulub viiendat koosseisu Türi linna- ja vallavolikokku ning juhib sotsiaalkomisjoni tööd. Teet on juba 15 aastat Kaitseliidu Türi üksikkompanii tegevliige ja täidab ka Järva Maleva kaplani ülesandeid.

2014 - Ellu Kaasik

 
25. septembril 2014 nimetati Ellu Kaasik Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 8 koos aukodaniku tunnistusega.
 
Koos oma ema, Erna Kaasikuga on ta pannud tugeva aluse Türi rahvatantsukoolkonnale.
 
1964. aastast kuni 2010. aastani oli ta rahvatantsujuht Türi vallas. Ta on juhendanud mudilas-, laste-, neidude-, nais-, sega-, ja tütarlasterühmi Türi I Keskkoolis, Türi Kultuurimajas, Türi-Allikul, Kabala kultuurimajas ja omaaegses Türi Sovhoostehnikumis.
 
Ellu Kaasiku järjekindluse ja töössesuhtumisega saavutasid tantsurühmad vabariigis kõrgeima kategooria ning alates 1962. aastast on Ellu Kaasiku rühmad esinenud kõikidel maakonna ja üleriiklikel tantsupidudel. Hinnanguliselt on tema käe all õppinud üle tuhande tantsija ning mitmest neist on saanud rühmajuhendajad ja rahvakultuuri edasikandjad.

2013 - Toomas Marrandi

9. oktoobril 2013 nimetati Toomas Marrandi Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 7 koos aukodaniku tunnistusega.
 
Toomas Marrandi töötas aastatel 1970-1993 „Estonia" kolhoosis metsaülemana ja seejärel neli aastat metsanõunikuna Oisu vallas. Aastatel 1997-2000 oli Marrandi AS Oisu Mets tegevjuht. Toomas Marrandi on kõige pikema staažiga omavalitsuste aktiivne edendaja Järvamaal. Ta on palju aastaid teinud pühendunult tööd omavalitsustes.
 
Aastatel 2000-2005 juhtis Toomas Marrandi vallavanemana Oisu valda ning tegi aktiivselt koostööd nelja valla ühendamisel suureks  Türi vallaks. Seejärel juhtis ta neli aastat uut Türi valda vallavanemana ning 2009 november -  2012 veebruar oli Türi Vallavolikogu esimees ja seejärel vallavolikogu liige.

2012 - Kalju Tamm

26. septembril 2012 nimetati Kalju Tamm Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 6 koos aukodaniku tunnistusega.
 
Kalju Tamm alustas tööd koolmeistrina 1944. aastal.  Ta on õpetanud keemiat, bioloogiat, geograafiat, muusikat, olnud õppekatseaia juhataja, dirigent ja ringijuht.
 
1971. aastal algas tema töö Türi keskkooli direktori asetäitja ja keemia õpetajana. Sellest ajast alates on ta pühendunud Türi ja ümbruskonna hariduselu edendamisele. Muljetavaldav on olnud tema töö noorte ühiskonnateadlikkuse kasvatamisel ja tervislike eluviiside propageerimisel.
 
Ta on juhtinud Järvamaa karskusseltsi, Eesti Heade Templerite Organisatsiooni Järvamaa piirkonda ja selle Noorte Demokraatia Kooli. Ta kuulub Eesti loodusuurijate seltsi, Eesti looduskaitse seltsi ning on korraldanud nende kohalike üksuste tööd. Ta on Eesti sõjameeste Järva ühingu liige. Kalju Tamm osales aktiivselt Türi linna Eakate Ümarlaua töös. Siiani osaleb ta aktiivselt aruteludes, mis puudutavad koduvalla elu, hariduskorraldust, looduskaitset ja karskeid eluviise.

2011 - Lembit Leinjärv

28. septembril 2011 nimetati Lembit Leinjärv Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 5 koos aukodaniku tunnistusega.
 
Lembit Leinjärv on Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ning Memento Järvamaa ühenduse esimees. Kogukond tunneb Lembit Leinjärve kui väärikat kodanikku, kes väsimatult seisab isamaaliste aadete eest. Tema tegevus on aidanud kaasa represseeritute mälestuste kogumisele ja  jäädvustamisele. L. Leinjärve on mitmeid kordi valitud Türi linna ja valla volikokku, kus ta on juhtinud revisjonikomisjoni ja osalenud majanduskomisjoni töös. Tema ehitusinseneri kogemustele toetudes on aastate jooksul valminud mitmed meid ümbritsevad hooned.

2010 - Ivo Raudsepp

29. septembril 2010 nimetati Ivo Raudsepp Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 4 koos aukodaniku tunnistusega.

Ivo Raudsepp on töötanud tehase "Volta" Türi-Alliku tsehhis, Türi EPT-s. 1990-ndate alguses, pärast Türi EPT likvideerimist, asutas ta oma firma vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks.

2009 - Eino Sepp

23. septembril 2009 nimetati Eino Sepp Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 3 koos aukodaniku tunnistusega.
 
E. Sepp oli kauaaegne Paide KEK-i juht. Ta kuulus Türi Linnavolikogu koosseisu aastatel 1996-2005. Juhtis volikogu revisjonikomisjoni, oli volikogu aseesimees ja aastatel 2002-2005 volikogu esimees. Oli kauaaegne Türi Aianduse ja Mesinduse seltsi juht (alates 1995.a).

2008 - Toomas Šadeiko

24. septembril 2008 nimetati Toomas Šadeiko Türi valla aukodanikuks. Talle anti Türi valla vapimärk nr 2 koos aukodaniku tunnistusega.
 
T. Šadeiko oli 1990. aastast endise Türi Kõrgema Põllumajanduskooli (praegu Türi Tehnika- ja Maamajanduskool) direktor. Avaldanud aaastaid erinevaid publikatsioone kutsehariduse arengusuundadest. 1. juulist 2008 pensionär.
 
Ühiskondlikult aktiivne (muuhulgas 1993-1996 ja 1999-2005 Türi vallavolikogu esimees; 2005-2009 Türi vallavolikogu aseesimees).

2007 - Mare Jaaniste

24. oktoobril 2007. a nimetas volikogu Mare Jaaniste Türi valla aukodanikuks ja talle anti vapimärk nr 1 koos aukodaniku tunnistusega.

Mare Jaaniste oli arst Türil aastast 1966.