Retla külas mõisteti 1853 aastal, et kui külas on kool, siis küla kasvab ja tänavu tähistas kool koos endiste õpilaste kokkutulekuga 170. sünnipäeva.

Retla Kooli 170. sünnipäeva aktusel Oisu Rahvamajas lausus Retla-Kabala Kooli direktor Jaanus Roosileht (fotol, autor Merit Oss), et Retla küla on sinna 1853. aastal rajatud kooliga aina kasvanud.

"Kui külas on kool, siis küla kasvab ja koos külaga kasvas kogu Oisu piirkond ja mitmeid kordi tuli leida võimalusi rajada aina uus ja uus koolimaja. Oli aegu, kui räägiti isegi Oisu keskkooli vajadusest. Kuid tänavu saab koolimaja viimase uuema osa valmimisest 25 aastat," nentis ta.

Et elus on ikka tõusud ja langused vaheldumisi, on ka Oisu koolis olnud aastaid kui lõpetajaid oli 32 ja aastaid, kus lõpetajaid oli vaid 4.  Sellel aastal valmistuvad Roosilehe sõnutsit üheksandat klassi lõpetama kümme noort.  "Iga koolipäev tahab õppimise ja tegutsemisega täitmist ja enamik neist on täidetud rõõmsate koostöö hetkedega. Üheksasse kooliaastasse mahub 1575 koolipäeva," tõi Roosileht välja pidupäeva kõnes.

Ta tõdes sedagi, et lapsed on oma koolipere nägu ja seda nägu kujundavad kooli pikk ajalugu ja tavad. Neile jälle suunavad õpetajad ja kõik täiskasvanud, kes kooliga seotud. "Ka kokkade maitsvad toidud püsivad vilistlastel kaua meeles," kinnitas ta.

Vilistlaste lennuulatus sõltub nende tiibade tugevusest ja tahtest sirutuda uue ja põneva poole. Retla Kooli vilistlaste seas on mitmeid põnevate elukutsete ja hobide esindajaid. Kooli vilistlased Toivo Asmer, Jaanus Marrandi, Pipi-Liis Siemann (neiupõlvenimi Pihelgas) on jõudnud Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse erinevatesse koosseisudesse, kuulsamate sportlastena väärivad ära nimetamist Laine Eerik ja Margus Pirksaar ja teada-tuntud näitlejatest Ragne Pekarev ja Anatoli Tafitšuk.

"Oleme olnud toekaks stardipakuks ja loodame, et oleme tänagi kool, kes oskab õpilaste eripärasid ja andeid toetada; paigaks, kus õpilased tunnevad ennast turvaliselt, kus avastatakse uusi teadmisi ja luuakse tugevaid sõprussidemeid," märkis ta.

Vallavalituse liikmena ning haridus- ja kultuuriosakonna juhatajana soovis Triin Pärna (fotol, autor Merit Oss) kogu kooliperele leida pidupäeva õhtul ühiste lõbusate hetkede meenutamise vahele ka aega ja mõelda kooli tulevikule ning sellele, kuidas igaüks saab olla osa tänasest kooliloost ja panustada tulevikku.

 

"Üks kool ei püsi ainult tahtmisel haridust anda, vaid ka tahtmisel haridust saada. See lugu saab tekkida ja püsida kui on neid, kes tahvad mäletada olnut, panustada praegusesse hetke ja unistada ning mõelda tulevikust," lausus ta.

Pärna sõnutsi pole kool juba ammu  enam ainult õppimise koht, vaid koolil on väga suur roll selles, millisena noored ellu astuvad. "Väga usun, et igal ühel teist on roll selles, et Retla Kool täna 170. sünnipäeva tähistab," märkis ta.

Retla kooli teadaolev ajalugu algab 1938. aastast, mil Retlas tegutses kuueklassiline algkool. Sellest ajast on koolil olnud 1171 lõpetajat. Neist seekordsel kokkutulekul oli kohal üle 200 endise õpilase.  Korraldusmeeskonna andmetel oli nii lende, kust kohal veidi üle poole lõpetajatest ja selliseidki,  millest kohale olid tulnud vaid mõned.

Kokkuvõtvalt tõdeti, et väärika sünnipäeva tähistamine sujus igati väärikalt. Kõige tähtsam, et kohaletulnud olid rõõmsad, sõbralikud ja heatujulised, et tantsiti hästi palju ja nauditi sõpradega koosolemist. Sünnipäevalised jalutasid heal meelel ringi ka koolimajas ja uudistasid korrustele vaatamiseks seatud näitusi. Neid oli sünnipäeva puhul koolimajas kohe mitmeid: õpikutest, spordikarikatest, fotodest läbi aegade ja rahvarõivastest.

 

Esipildil Retla Kooli 170. sünnipäeva aktusel esinenud kollektiiv, autor Silvi Lukjanov

 

Teate toimetas 
 

Silvi Lukjanov 
avalikud suhted 
Türi Vallavalitsus 
silvi.lukjanov@tyri.ee