Seadustega on kohalikule omavalitsusele pandud õigus ja kohustus teostada riiklikku järelevalvet ning olla väärtegude kohtuväline menetleja. Õiguste kaitseks on igaühel õigus pöörduda kohtusse.

Riikliku järelevalve põhimõtted sätestab korrakaitseseadus koosmõjus vastavate eriseadustega.

Väärteomenetlust reguleerib  väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga.

Kohtumenetlust reguleerib vastavalt asja menetlusele halduskohtumenetluse seadustik või tsiviilkohtumenetluse seadustik, jõustunud kohtuotsuse täitmisele suunamist täitemenetluse seadustik.

Riikliku järelevalve, väärteo- või kohtumenetluses avaldame teistele isikutele ja menetlusosalistele andmeid vaid vastava menetlusseadusega määratud korras, sh saavad menetlusseadustega sätestatud korras asja materjalidega tutvuda ka menetlusosalised.

Väärtegude menetluseks ning kohtumenetluseks on Türi Vallavalitsus liitunud e-toimiku infosüsteemiga. E-toimikut kasutatakse andmevahetuseks menetluses asjaomaste asutuste ja menetlusosalistega, sh väärteo andmete edastamiseks karistusregistrile.

E-toimiku kaudu menetleb ametiasutus ka maksekäsu kiirmenetluse korras võlanõudeid. Enne võla maksekäsu kiirmenetluse või kohtu korras sissenõudmist, teavitab ametiasutus võlgniku eelnevalt nii võlanõudest kui ka asjaolust, et alustab võla sissenõudmist kohtu korras.

E-toimiku infosüsteem on kinnine infosüsteem, kuhu saab sisse logida vaid ID-kaardiga ning andmetele juurdepääsuõigus on süsteemis vaid määratud ning pädevatel ametiisikutel. Menetlusosaline ise saab vaadata enda menetlusandmeid ning esitada ja saada kätte menetlusdokumente.

Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktidele 1 ja 2 on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

1) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teave kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni;

2) väärteomenetluses kogutud teave, välja arvatud väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatav teave.

Väärteomenetluse seadustiku § 62  lubab teabevaldajal  väärteomenetlustega seotud asjaolusid erandlikel juhtudel avalikustada. Seda õigust kasutab ametiasutus vaid äärmisel vajadusel ja avalikust huvist lähtudes, hoidudes ülemääraselt riivamast menetlusega seotud isikute eraelu.  

 

Kui riikliku järelevalve, väärteomenetluse või kohtumenetlusega seotud dokumendid registreeritakse ka ametiasutuse dokumendiregistris, siis dokumendiregistris füüsilisest isikust menetlusosalise andmeid ei avaldata, v. a kui andmete avaldamise õigus tuleneb seadusest (nt väärteo korras karistatu nimi ja isikukood).

Jõustunud väärteootsused registreeritakse karistusregistris. Isik saab karistusregistrist tasuta iseenda kohta küsida kõiki registriandmeid. Teise isiku kohta karistusregistri andmete küsimisel tuleb elektroonilise päringu eest maksta tasu ning paberdokumendi eest riigilõiv. Vt karistusregister.

Kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödas aasta, siis kantakse karistusandmed registrist üle arhiivi. Arhiveeritud karistusandmetele enam avalikku ligipääsu ei ole.  Täpsed nõuded karistusandmetele juurdepääsu kohta on karistusregistri seaduse 3. peatükis.

Kui isik ei täida jõustunud kohtuotsusest tulenevalt trahvi maksmise kohustust ega tasunud võlga, edastab ametiasutus täitedokumendid täitemenetluse seadustikus  sätestatud korras. Täitemenetlus toimingud teeb ametiasutus täitemenetluse infosüsteemis ETIS. Isik saab enda vastu alustatud täitemenetluse infot kontrollida eesti.ee portaali sisse logides ja kasutades teenust "minu vastu algatatud täitetoimikud".

Muudetud 10. mail 2022.