Alates 1. juulist 2023 jõustunud hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi. Kui seni on inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel (vajadusel kaasame ka ülalpidamiskohustlasi).

Hooldereform ei tähenda üksnes osalist hooldekodukoha eest tasumist, vaid ka eesmärki koduse hoolduse arendamist ja korraldamist. Hoolekandes kehtiva põhimõtte kohaselt tuleb eelistada esmajärjekorras sellist abi, mis toetab inimese hakkamasaamist oma kodus. Asutuspõhise hoolduse korraldamine on vajalik alles siis, kui kõrvalabi toel kodus elamine ei ole võimalik.

Rakendunud reformiga ööpäevaringse üldhooldusteenuse korralduslikus pooles ei muutu miski – kohalik omavalitsus peab hindama inimese abivajadust ja õigustatust teenust saada ning tagama, et teenus oleks inimesele kättesaadav ja osalema teenuse rahastamises.

Rahastamise eelduseks ei ole inimese soov, vaid kohalik omavalitsus peab isiku taotluse alusel välja selgitama, kas ta vajab ööpäevaringset üldhooldusteenust või on võimalik tema abivajadus katta mõne muu sotsiaalteenusega.

Allkirjastatud taotlus tuleb esitada üldhooldusteenust vajava isiku poolt Türi Vallavalitsusele e-posti või posti teel või asutuses kohapeal enne, kui isik on ööpäevaringsele üldhooldusteenusele suundunud. Taotlust menetletakse 10 tööpäeva jooksul.

Milliseid kulusid rakendunud reformiga kohalik omavalitsus siiski rahastama peab? Rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajatega seotud tööjõukulud (koos maksudega), tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud (SHS § 221 lg 2). Teenusesaajal tuleb katta oma vahenditest majutuskulud, toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud.

Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse, milleks on 635, 89 eurot, ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja:

· riiklik pension;

· kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses;

· töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses;

· sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

Kui lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele vajab teenuse saaja teenuse saamiseks lisavahendeid sealhulgas niinimetatud käiberaha (taskuraha), siis viib kohalik omavalitsus läbi tavapärase maksevõime hindamise (nii nagu tänagi) ja otsustab, kas vajalikud lisavahendid tulevad teenuse saaja vara arvelt, seaduslikelt ülalpidajatelt või on kohalik omavalitsus kohustatud oma vahenditest ülejäänud osa tasuma.

Oluline on teada, et reformi raames oli kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulude rahastamise piirmäär. Türi Vallavalitsuse poolt 13. juunil 2023 vastu võetud korraldusega nr 193 „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hinnast Türi valla makstava osa piirmäär" on kehtestatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hinnast Türi valla makstava osa piirmääraks 554 eurot kuus, mis tähendab, et Türi vald tasub üldhooldusteenuse kulu kuni 554 eurot.

Türi Vallavalitsuses kõikidele ööpäevaringse üldhooldusteenusega seotud küsimuste osas nõustab
sotsiaaltööspetsialist Astrit Fedoritš,
telefon 5322 5674,
astrit.fedorits@tyri.ee