9. oktoobril toimus Türi Kultuurikeskuses ettevõtjate ümarlaud, mis tõi kokku kohaliku ettevõtluskogukonna ja omavalitsuse esindajad, et arutleda rohepöörde tegelike mõjude üle. Peaesinejaks oli rohepoliitika ja jätkusuutliku majanduse teemadele keskenduv Marek Strandberg, kes esines ettekandega „Rohepöörde tegelikud võimalikud arengud ja nende mõju ettevõtetele".

Ümarlaua avas Türi vallavanem Sulo Särkinen, kes rõhutas oma sõnavõtus nii kriisivalmiduse kui ka roheteemade olulisust. „Türi vald saab riigilt endise tuletõrjehoone, mille plaanime kasutusele võtta ja koos Päästeliiduga sisustada kriisivalmiduse tegevustega. See suurendab piirkonna turvalisust märkimisväärselt," ütles Särkinen.

Vallavanem lisas, et Türi vald soovib olla nii mõtetes kui tegudes rohelise mõtteviisiga omavalitsus. „Koostöös SA Järvamaaga valmistatakse ette kohaliku rohekokkuleppe sõlmimist, mis looks ettevõtjatega ühise raamistiku energiatõhususe ja jätkusuutliku arengu toetamiseks," sõnas ta.

Rohepööre – majanduse ja tehnoloogia ristteel

Marek Strandberg tõdes ettekandes, et rohepööre ei ole pelgalt poliitiline suund, vaid majanduse ja tehnoloogia sügav muutus. „Me teame täna üsna kindlalt, et suurem osa atmosfääri süsihappegaasist ei pärine kusagilt mujalt, kui meie enda põletatud materjalist. Samas liigume aeglaselt – energiavood küll asenduvad tuule ja päikesega, kuid komistusi on palju," ütles ta.

Strandberg tõi näiteks, et biogaasi tootmine on kulukas ja selle süsinikujälg sageli oodatust suurem. „Ühe tonni biogaasi tootmiseks tekib umbes pool tonni emissiooni. Rohepöörde jaoks on otseteed, näiteks vesiniku kasutamine, mis ei tekita süsihappegaasi ja mille potentsiaal on tohutu," lisas ta.

Ta puudutas ka ESG-aruandluse (keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimispõhimõtete) teemat, rõhutades, et see pole Euroopa Liidu, vaid Ameerika Ühendriikide päritolu tööriist, mille eesmärk oli algselt finantsriske vähendada. „Euroopas on sellest saanud justkui keskkonnapoliitika instrument, kuid sageli jääb sisuline muutus tagaplaanile," märkis Strandberg.

Otsustusvabadus ja tehnoloogiline pädevus

Arutelu käigus rõhutas Strandberg, et ettevõtjatele tuleb jätta otsustusvabadus ja usaldus tehnoloogiliste valikute tegemisel. „Kui ettevõtja on praktikas tõestanud oma võimekust, tuleb teda usaldada. Ametnikud ei peaks ette kirjutama, millist tehnoloogiat kasutada, kui neil puudub vastav pädevus," ütles ta.

Tema sõnul on rohepöörde õnnestumiseks vaja majanduslikku julgust ja tegutsemist – kallima, kuid keskkonnasõbralikuma energia eest tuleb maksta teadlikult rohkem.

Strandberg tõi näiteks, et Eestis on tehnoloogilise pädevuse nappus üks põhjus, miks investeeringud viibivad ja innovatsioon pidurdub. „Kui me ei defineeri, millist tehnikat soovime kasutada, ei toimu ka majanduse muutust," rõhutas ta.

Tulevikuenergia ja kriisivalmidus

Ettekandes tõstatusid ka tulevikuenergia ja kriisivalmiduse teemad. Strandberg nimetas tuumaenergiat üheks realistlikuks ja vajalikuks suunaks, rõhutades vajadust tehnoloogilise pädevuse ja teaduspõhiste otsuste järele. „Kui ametnikud lõpetavad tehnoloogia üle arutlemise, jääbki areng seisma. Tehnoloogiliste otsuste tegemine nõuab teadmisi, mitte poliitilist mugavust," sõnas ta.

Arutelu lõpus tõdesid osalejad, et rohepöörde edu sõltub koostööst ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori vahel.

Türi valla ettevõtjate ümarlaua arutelud näitasid, et ka väike omavalitsus saab olla rohelise mõtteviisi vedaja, kui otsused tehakse teadmistepõhiselt ja koos tegutsedes.

Ettevõtjate sõnul on sellised arutelud vajalikud, et rohemajanduse põhimõtted jõuaksid reaalselt ka kohalike ettevõtete äriplaanidesse ja investeeringutesse.

Pildid: Ettevõtjate ümarlaud