Seltsiliste teenus

23.02.22

2021. a septembris käivitus taas 2-aastane tegevusprogramm vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis ehk suupärasema nimetusega programm „Vabatahtlikud seltsilised".

Projekti eesmärgiks on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi.

Vabatahtlike ja abivajajate koostöömudeli rakendamise eesmärgiks on  abivajajate elukvaliteedi säilitamine või parandamine, ühiskonnaelus osalemise tõstmine ja/või toimetulekuoskuste parandamine võimalikult iseseisvaks eluks. Projekti tegevused on suunatud abivajajatele:

       1. vanemaealistele inimestele (vanuses 65+ eluaastat) ja/või

       2. täisealistele erivajadustega inimestele (erivajadus on inimesel, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed).

Oktoobris 2021 toimunud Riigikontrolli audit "Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes" on välja toonud mitmeid kitsaskohti eakate probleemide märkamisel. Riigikontroll leiab, et kodukülastusi ja muul viisil otsesuhtlust eakatega tehakse praegu liiga vähe selleks, et abivajajatest ülevaadet saada. Siinkohal saavad aidata vabatahtlikud seltsilised ja koostöös kohaliku omavalitsusega jõuda suurema hulga abivajajateni!

 

 

MIS  ON  SELTSILISE TUGITEGEVUSED?

Paljudel eakatel (vanuses 65+) ja täisealistel erivajadustega inimestel, kes elavad omas kodus, käib kord-paar nädalas abiks hooldustöötaja. Need on palgalised sotsiaaltöötajad, kes aitavad toime tulla eluks esmavajalikuga, millega inimene tänu tervisele või eale üksi hakkama ei saa. Alates koristamisest ja pesu pesemisest kuni toiduainete koju toomiseni. Hooldustöötajad ei ole aga seltsilised-  eeskätt seetõttu, et neil pole aega oma kliendiga niisama juttu ajada ega kohvi juua. Hooldustöötajal on hooldatavaid mitu inimest päevas, selle tõttu on nende aeg väga piiratud.

Vabatahtlikul seltsilisel on just aega. See ei ole kohustus. See on rohkem sõbrasuhe ja hoolimine inimesest, kes sind usaldab ja oma koju või hoolekande asutusse ootab. Rääkimine ja kuulamine on üksilduse vastu parim ravim, mis kindlasti mõjutab ka meeleolu ja tervist. Vabatahtlikud pakuvad suhtlemist ja seltsi ka hoolekandeasutuste klientidele, kellega koos saab uudiseid lugeda või näiteks mälestusi jagada.

Vestlemise ja ühise koogisöömise kõrval saab koos teha ka palju muud: jalutada, külastada raamatukogu, kultuurimaja ja miks mitte ka kauplusi. Kuni inimene kodus üksi hakkama ja liikuda saab, igatseb ka kodust välja. Toetav käsi ja julgustav sõna on täpselt need, mida just vabatahtlik seltsiline pakkuda saab.

 

KUIDAS  JÄRVAMAAL  VABATAHTLIKKU  SELTSILIST  LEIDA?

Vabatahtlikuks seltsiliseks olemise juures on kõige tähtsam siiras soov ja huvi eakaid ning erivajadustega inimesi oma toetuse, aja ja sõprusega aidata. Muudame koos eakate ja erivajadustega inimeste toimetuleku paremaks!

Seltsilisteks oodatakse inimesi alates 16.-ndast eluaastast, ülemist eapiiri ei ole. On igati mõistetav, kui noorem pensionär pakub seltsi vanemale või sõbranna sõbrannale. Ka telefon ja televiisor on tublid seltsilised, aga silmast silma vaatamist ja inimese ärakuulamist need ei asenda.

Selleks, et abivajajatest teada anda või ennast seltsiliseks pakkuda, tuleks ühendust võtta koordinaatoriga:

Projekti "Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemi" käivitajaks on Eesti Külaliikumine Kodukant, hanke tellijaks Sotsiaalministeerium ning koostööpartneriteks on kohalikud omavalitsused. Kodukant on loonud kõiki maakondi ja enamusi omavalitsusi hõlmava võrgustiku, kus tööd korraldavad ja infot edastavad piirkondlikud koordinaatorid. 

 

Krista Pegolainen- Saar
projektijuht

 

 

 

 

 

 

 

Loe vabatahtlike seltsiliste kohta lisaks jaanuaris 2022 ilmunud seltsiliste lehest:

 

Vaata 19.veebruar ETV Maahommiku saates näidatud saatelõiku (algusega 28:54):