Teave volikogu liikmele

VOLIKOGU TEGEVUSE KORRALDAMISEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID JA TEGEVUSE ALUSED

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

2. Türi valla põhimäärus

3. Isikuandmete kaitse seadus (IKS)

4. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus

5. Avaliku teabe seadus (AvTS)

6. Korruptsioonivastane seadus (KVS)

7. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014 määrus nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus"

8. Haldusmenetluse seadus (HMS)

9. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused"

10. KOV volikogu liikme käsiraamat (2015. a)

 

VOLIKOGU LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

1.  Oma tegevuses peab volikogu liige juhinduma seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (KOKS § 17 lg 2).

Kõik seadused, riiklikud määrused ja kohaliku omavalitsuse määrused on avalikustatud Riigi Teataja elektroonilises andmekogus (www.riigiteataja.ee)

Järgida tuleb kohaliku omavalitsuse põhimõtteid (KOKS § 3) :

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
 6) tegevuse avalikkus;
 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid (KOKS § 25).

3. Volikogu otsusel on volikogu liikmel õigus saada volikogu tööst osavõtu eest tasu ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras (KOKS § 17 lg 3). Kui volikogu liige on oma volituste ajal Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu tööst osavõtu eest tasu.

Volikogu otsuse alusel võib volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab volikogu. Volikogu palgalisel esimehel või palgalisel aseesimehel on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele (KOKS § 17 lg-d 4 ja 4¹).

4. Volikogu liikme võib volikogu ülesannete täitmiseks saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb lähetusse minemiseks või lähetusse minejale teha hiljemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega. Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu esimees ning lähetus vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.  Teenistuslähetusse suunamisest või asjaolust, et vallavolikogu liige viibis teenistuslähetuses, peab vallavolikogu liige esimesel võimalusel teavitama ka vallavolikogu. (Türi valla põhimäärus § 23).

Hüvitatakse lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulu ning muu lähetusülesande täitmisega seotud kulu ning lähetuses viibimise aja eest makstakse päevaraha Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr" sätestatud tingimustel ja ulatuses.

5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene (KOKS § 26). Volikogu liige ei ole haldusväline isik ning talle ei laiene õigust volikogu liikmena esitada avaliku teabe seadusega sätestatud korras teabenõudeid.

6. Volikogu liige peab täitma kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja korruptsioonvastase seadusega (KVS) volikogu liikmele või ametiisikule kehtestatud nõudeid.

6.1 Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses (KVS) sätestatu kohaselt (KOKS § 17 lg 5).

Volikogu liige on KVS mõistes ametiisik (KVS § 2).

Volikogu liikmel on keelatud toimingu või otsuse tegemine (sh osaleda otsuse tegemise menetluse ükskõik millises menetlusetapis), kui:

1) otsus või toiming tehakse volikogu liikme enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) volikogu liige  on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) volikogu liige on teadlik korruptsiooniohust.

Toimingupiiranguid ei kohaldata:
1) üldakti (määruse) vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel (kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse käesoleva seaduse tähenduses üldaktiks);
2) organisiseste valimiste korral. (KVS § 11 alusel).

Seotud isik KVS § 7 tähenduses on:

1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;

2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;

3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.

Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Kohaliku omavalitsuse üksuse, s.o Türi valla esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS tähenduses.

Ametiisikul ei ole KVS-st tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma KVS § 7 lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist.

Toimingupiirangu ilmnemisel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel (st isik peab lahkuma istungi või koosoleku ruumist). Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

Riigikohtu lahend 3-3-1-3-03 (vt p 12)

KOKS § 17 lg 5 nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest. Volikogu otsus kujuneb arutelu tulemusena, mistõttu asjast huvitatud isikute osalemine küsimuse arutamisel võib mõjutada otsuse tulemust.

Elektrooniliselt asub huvide konflikti vältimise voldik veebilehel www.korruptsioon.ee, kust on võimalik leida ka lisainfot huvide konflikti ja korruptsiooni puudutavate teemade kohta. 

Otsetee voldikuni leiad siit:
http://www.korruptsioon.ee/et/huvide-konflikt/kasiraamat-volikogudele

6.2 KVS §-de 12 ja 13 alusel on volikogu liige kohustatud avaldama oma huvid. Huvid avaldatakse huvide deklaratsiooniga.  Deklaratsiooniga avaldab volikogu liige (KVS 3. peatüki mõistes deklarant) andmed temale kuuluva vara ja muude asjaolude kohta eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks.

Deklaratsioon esitatakse nelja kuu jooksul deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Kalendriaasta jooksul ei pea deklarant esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni. Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal.

Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmine, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine on keelatud. Mõjuva põhjusena on käsitatav deklarandi haigus või muu temast sõltumatu asjaolu, mis takistas deklaratsiooni tähtpäevaks esitamist. Takistava asjaolu kadumisel esitatakse deklaratsioon viivituseta.

Deklaratsiooni sisu on kirjeldatud KVS §-s 14.

Deklarant esitab deklaratsiooni huvide deklaratsioonide registrile. Deklaratsioonid avalikustatakse registri põhimääruses sätestatud korra kohaselt.

Deklaratsioon avalikustatakse kolmeks aastaks. Deklaratsiooni ei avalikustata ja juba avalikustatud deklaratsiooni avalikustamine lõpetatakse, kui pädev asutus on teavitanud registrit deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamisest või kui deklarant on rahvastikuregistri andmetel surnud.

 Õigus tutvuda kõigi deklaratsioonis sisalduvate andmetega on:
1) deklarandil;
2) kontrolli teostajal;
3) selle avalikku ülesannet täitva asutuse juhil, mille nimel, ülesandel või järelevalve all deklarant ametiisiku kohustusi täidab või kes eraldab deklarandi tegevuseks avalikke vahendeid, või tema volitatud ametiisikul.

Deklaratsiooni andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Deklarandil on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema deklaratsiooniga tutvunud.

Deklaratsiooni hoitakse seitse aastat deklaratsiooni esitamisest arvates. Seejärel deklaratsioon hävitatakse registri põhimäärusega sätestatud korras.

Deklarantide deklaratsioonide elektrooniline esitamine, hoidmine, haldamine, kontrollimine ja avalikustamine toimub Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014 määrusega nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus" sätestatud korras.  

7. Vallavolikogu liige on kohustatud nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni (haldusmenetluse seaduse § 7 lõiked 3 ja 4, isikuandmete kaitse seaduse nõuded, avaliku teabe seaduse nõuded, valla põhimäärus § 22 lg 7).

8. Volikogu või tema komisjoni nimel dokumentide koostamisel ja menetlemisel tuleb lähtuda asjaajamist reguleerivatest õigusaktidest (arhiiviseadus, arhiivieeskiri, Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused", ametiasutuse teabemenetlemise reeglid). Dokumentide vormistamisel ning asjaajamistoimingutes abistab ametiasutuse kantselei.

Ametlikuks asjaajamiseks, s.h volikogu päevakorra ja eelnõude edastamiseks tagab ametiasutus igale volikogu liikmele e-posti aadressi (Eesnimi.Perekonanimi@tyri.ee), mis avaldatakse ka Türi valla veebilehel. Kui volikogu liige soovib avaldada ka mõne muu e-posti aadressi või kontaktandmeid, esitab ta selleks ametiasutusele vastava taotluse, mis peab sisaldama ka kirjalikku nõusolekut andmete avaldamiseks. (isikuandmete kaitse seadus § 12 lg-d 1 ja 2). Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.

Nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui vorminõude järgmine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik. Kui nõusolek antakse koos teise tahteavaldusega, peab isiku nõusolek olema selgelt eristatav.