Riigi segaolmejäätmete koostise uuringutest (2008, 2012, 2020) selgub, et  elektroonikajäätmete maht segaolmejäätmetes on 0,6-1,8%, mis on võrdne 2 982 – 6 565 tonni elektroonikajäätmetega.

Segaolmejäätmetesse jõudnud elektroonikaseadmete suur maht näitab selgelt, et vaja on tõsta tarbijate teadlikkust ja parandada elektroonikajäätmete kogumisvõrgustikku. Ka viimased uudised tulekahjudest näitavad, et tarbijate teadlikkust on vaja tõsta.

Sagenenud on akudest ja akusid sisaldavatest seadmetest (sh e-sigarettidest) põhjustatud tulekahjud jäätmekäitluses. Päästeameti andmetel põhjustavad akud igal aastal kokku ligi 30 tulekahju.

❌ Ära viska elektroonikaseadmeid, e-sigarette, akusid ega patareisid segaolmesse.
✔️ Too need jäätmejaama või suurtesse elektroonikapoodidesse – seda saad teha tasuta ja piiramatus koguses.

Segaolmesse satub liiga tihti väikseid elektroonikaseadmeid nagu kõrvaklapid, nutikellad, telefonid, elektrilised hambaharjad, juuksehooldusseadmed, tööriistad ja mänguasjad (nt puldiautod) jm. Paljud neist on laetavad ja sisaldavad liitiumioonakusid, mis võivad kuumuse või kahjustuste tõttu süttida.

Vii e-jäätmed õigesse kogumispunkti – hoiad nii keskkonda kui ka väldid tulekahjusid!"