Puud ja põõsad annavad varju, ilu ja elukeskkonnale väärtust, kuid nende tervis sõltub sageli otsustest, mida tehakse juba enne istutamist või kaevetöid. Enim kahjustusi tekib just teadmatusest – puu juurestik jääb silmale nähtamatuks, kuid vajab sama palju ruumi ja tähelepanu kui võra.

Puude juurestiku teema ei puuduta ainult spetsialiste. Sellega tasub arvestada kõigil, kes hooldavad aeda või kinnistut, kavandavad ehitus- või kaevetöid, vastutavad korteriühistu haljastuse eest või plaanivad istutada puid olemasolevate haljasalade lähedusse. Teadlik tegutsemine aitab vältida puude kahjustamist ning hoida haljastus tervena ka pikemas vaates.

Miks sellest just nüüd räägitakse?

Puude juurestiku teema on aktuaalne just talvekuudel, mil kavandatakse järgmise hooaja ehitus- ja haljastustöid. Otsused, mis tehakse enne kevadise tööhooaja algust, mõjutavad otseselt puude tervist ja elujõudu aastateks. Teadlik planeerimine aitab vältida olukordi, kus kahjustused ilmnevad alles hiljem ja neid ei ole enam võimalik tagasi pöörata.

Just seetõttu on oluline enne tööde algust mõista, kui suure ruumi puu tegelikult maa all vajab ning millised levinud arusaamad ei pruugi tegelikkusele vastata.

Levinud eksiarvamus: juured ei piirdu võra all

Sageli arvatakse, et puu juured ulatuvad vaid võra alla. Tegelikkuses on juurestik enamasti 1,5–2 korda laiem kui võra. Näiteks 6-meetrise võraga puu juured võivad ulatuda kuni 12 meetri kaugusele. See tähendab, et ka võrast eemal tehtavad kaevetööd, pinnase tihendamine või ehitamine võivad puud oluliselt kahjustada.

Kui kaugele juured tegelikult ulatuvad?

Puu juurestiku ulatust saab hinnata ka lihtsa arvutuse abil, mida kasutatakse haljastuspraktikas. Juurestiku ulatus sõltub puu tüve jämedusest, liigist ja kasvukohast. Laiuva juurestikuga puud, nagu kask, kuusk, pappel ja hobukastan, vajavad rohkem ruumi. Märjal ja ebastabiilsel pinnasel levivad juured samuti kaugemale.

Näiteks võib 20 cm läbimõõduga pihlaka juurestik ulatuda ligi 5 meetrini, sama jämeda kase juured aga kuni 6 meetrini.
Põõsaste puhul võib üldjuhul arvestada, et juured ulatuvad umbes 0,5–1 meetrit väljapoole võra.

Mida arvestada istutamisel?

Et puud püsiksid terved ja turvalised ka aastakümnete pärast, on soovitatav arvestada piisava kasvuruumiga juba istutamisel:

• suured puud (nt tamm, pärn, lehis): vähemalt 8 × 8 m
• keskmise kasvuga puud (nt pihlakas, toomingas): 6 × 6 m
• väiksemad puud (nt õunapuud): 4 × 4 m

Puud saavad hakkama ka kitsamates oludes, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et juured võivad kasvada vastu teid, torustikke või ehitisi – või vastupidi.

Kaevetööd ja tehnovõrgud – suurim risk puudele

Enamik puude juuri paikneb 30–60 cm sügavusel, mitte sügaval sammasjuurena. Seetõttu on just kuni ühe meetri sügavused kaevetööd juurestikule kõige ohtlikumad.

Oluline on teada, et juurte vigastamine võib põhjustada mädanikke ja vähendada puude tormikindlust. Samuti ei ole soovitatav juurida kände, kui läheduses kasvavad puud, sest nende juurestikud on sageli omavahel põimunud. Tehnovõrkude paigaldamine sügavamal kui 1 m, näiteks „muttimisega", on puudele oluliselt ohutum.

Türi valla haljastuse uuring

OÜ AB Artes Terrae koostab uuringut „Türi valla haljastuse hinnangu koostamine koos hooldusettepanekutega", mille eesmärk on saada põhjalik ülevaade Türi valla avalike parkide ja haljasalade puittaimede seisukorrast, planeerida süsteemseid hooldustegevusi ning toetada tasakaalus elukeskkonna arengut.

Uuringut kaasrahastatakse meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus 2022–2024".

Täpsemalt saab sel teemal lugeda ka detsembrikuus ilmunud Türi Rahvalehest.