Biojäätmeid eraldi kogudes saab neist valmistada midagi uut – kompostmulda või biogaasi. Sel aastal tuleb hakata kõigil biolagunevaid jäätmeid eraldi koguma. Biojäätmeid tuleb kas jäätmevedajale konteineriga üle anda või kompostida.
Vastavalt Türi valla jäätmehoolduseeskirjale on biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jäätmevedajale üleandmine kohustuslik:
1) tiheasustusalal ettevõtetele, kelle kutse- või majandustegevus on majutuse, toitlustuse, toiduainete töötlemise või nendega kauplemisega seotud;
2) tiheasustusalal asuvatele korterelamutele;
3) kõigile, kes oma kinnistul ei komposti.
Eramajal tuleb otsustada, kas annab jäätmevedajale biojäätmeid eraldi mahutiga üle või kompostib oma kinnistul. Kompostimise üle teostab Türi Vallavalitsus järelevalvet, kuid võite oma kompostimisest meile ka ise eelnevalt teada anda Türi valla jäätmevaldajate registri iseteeninduse kaudu (Iseteeninduses saab ainult kinnistu omanik kompostimise registreerida).
Jäätmevaldajad, kes said biojäätmete projekti raames endale Türi vallalt kiirkompostri ning jäätmevaldajad, kes on juba teavitanud oma kinnistul kompostimisest, ei pea seda uuesti tegema.
Iga kompostihunnik ei täida oma eesmärki. Kompostimisel järgi järgnevaid tingimusi:
1) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning toidujäätmeid on lubatud kompostida jäätmete tekkekoha kinnistul kinnistes kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Kompostriks sobib ka oma tehtud kompostimiskast.
2) Aia- ja haljastujäätmeid (ilma toidujäätmeteta) võib kompostida ka lahtises kompostiaunas ainult oma kinnistul.
3) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt ühe meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
4) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel joogivee kaevust.
5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid.
6) Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omanik omal kulul likvideerima.
Miks kompostida?
Kompostimine on osa toitaineringlusest. Kompost on mulla väetaja, mis sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele. Tänu kompostile pole vaja juurde osta väetisi. Kompost aias vähendab ka kastmise vajadust, kuna aitab hoida mulla vajalikku niiskust. Ühtlasi parandab kompost mulla pH-d ja struktuuri.
Millega kompostida?
Kompostimisega alustamisel tuleb üle vaadata tekkivate biojäätmete kogus ja koostis ning vastavalt sellele valida sobiv meetod.
Kinnine komposter – võimalus ise ehitada käepärasest materjalist (lauamaterjalist, euroalustest jms).
Lahtiselt aunas – sobib ainult aia- ja haljastujäätmetele.
Kiirkomposter – kompostimise protsess käivitub lihtsasti; järgida kompostri juhendit.
Lisaks võib kasutada ka näiteks kilekotis kompostimist, trummelkompostrit, vermikompostrit või bokashi kompostrit.
Mida kompostrisse panna?
Kompostimise protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku. Kompostimine toimib, kui kombineerida võrdselt süsinikurikast (kuiv/pruun) ja lämmastikurikast (niiske/roheline) materjali. Toorainet on mõistlik kompostrisse lisada väikeste kogustena, erinevad materjalid vaheldumisi. Kompostides tuleb jälgida, et segamini oleks nii toidujäätmeid kui aiajäätmeid, sest siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
Süsinikurikas tooraine (kuiv / pruun)
Langenud puulehed
Ajalehed
Munakoored
Kiuline puitunud materjal
Oksaraod
Majapidamispaber
Papist munakarbid
Saepuru
Lämmastikurikas tooraine (märg / roheline)
Puu- ja köögiviljajäägid
Toidujäätmed
Tee- ja kohvipuru (ka filter)
Roheliste taimede lõiked
Muruniide
Närtsinud lilled
(võib lisada ka nt mädanenud õunu)
Kuhu komposter panna?
Komposter tuleks paigutada päikesepaiste eest varjatud kohta ning kaitstud otsese liigvee eest. Samas liiga pimedas ja jahedas kohas ei pruugi kompostimise protsess käivituda. Soojus tekib õigesti paigutatud kihtide koostoimel ja segunemisel. Kui kastil puudub kaas, võib selle katta millegi käepärasega (kartulikott, kile vms). See soodustab protsessi ning soojuse teket. Aurava kompostri pärast ei tasu muretseda: aur viitab sellele, et protsess käib.
Kasutusmugavuseks on mõistlik asukohta valides jälgida, et see oleks ligipääsetav ka talvel või märja ilmaga.
Kompostimise kohta saab rohkem infot www.kompostiljon.ee
Loe erinevate kompostimisviiside kohta SIIT
Info: