Jäätmeseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil, mille põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning kaasata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad.

Jäätmeseadus - jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
Jäätmevaldajad ehk kõik Türi vallas asuvad isikud ja kinnistud, millel elatakse või tegutsetakse, loetakse seaduse alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Eraldi lepinguid jäätmeveoks ettevõttega sõlmima ei pea. Lepingu võib sõlmida, kui soovite midagi ettevõtjalt lisaks tellida või sõlmida mingisuguseid erikokkuleppeid. Küll aga on jäätmevaldajad kohustatud omama või rentima jäätmekonteinerit ja tegema see veopäevadel kättesaadavaks jäätmevedajale.

Erisus jäätmeveo sageduses

Olmejäätmete regulaarne äravedu toimub tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

Jäätmevaldajal on õigus taotleda tiheasustusalal korraldatud jäätmeveoks harvemat veosagedust, mis ei või olla pikema intervalliga kui üks kord 12 nädala tagant. Harvemat veosagedust võib taotleda vaid juhul, kui segaolmejäätmete tekke kohal on tagatud biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt Türi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Tiheasustusalal korraldatud jäätmeveoks harvema veosageduse õiguse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus ja selles märgitakse:
 1) jäätmevaldaja nimi ja kontaktandmed;
 2) hoonestatud maaüksuse, millelt korraldatud jäätmeveoks erisust soovitakse, aadress;
 3) sooviavaldus harvemaks veosageduseks ning harvema veosageduse aeg;
 4) kinnitus biolagunevate jäätmete nõuetekohase kompostimise kohta ning kompostimise viis.

Korraldatud jäätmeveost vabastamine

Jäätmevaldajal on õigus taotleda erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamist, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata.

Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlus esitatakse ametiasutusele ja selles märgitakse:
 1) jäätmevaldaja nimi ja kontaktandmed;
 2) hoonestatud maaüksuse, millelt jäätmete äraveoks vabastust soovitakse, aadress;
 3) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist;
 4) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastust soovib.

Taotluse menetleja võib nõuda lisaks taotlusele dokumenti, millega on võimalik tõendada, et hoonestatud kinnisasja ei kasutata või kasutatakse teatud perioodi jooksul (näiteks kinnistu elektritarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta). Tarbimisteatis on saadaval kodulehel www.elektrilevi.ee (sisenen/tarbimisajalugu/tarbimisteatis).

Vastavalt jäätmeseadusele esitab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja igal aastal 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes pole taotlust esitanud loetakse 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

Ühise jäätmemahuti kasutamine

Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate olmejäätmete kogumiseks ning korraldatud olmejäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist.

Ühise jäätmemahuti kasutamise õiguse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
 1) ühist jäätmemahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed ning kinnistute aadressid;
 2) ühise jäätmemahuti kirjeldus ning paiknemise asukoha aadress;
 3) ühise jäätmemahuti kasutajate kirjalik nõusolek ühise jäätmemahuti kasutamiseks ning korraldatud jäätmeveos kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

Türi valla territooriumil olmejäätmete vedaja on AS Eesti Keskkonnateenused

TEENUSTE HINNAKIRI