Ohuteavitus

Riik kasutab ohuteavituseks erinevaid kanaleid

Riik kasutab kiireks ohuteavituseks erinevaid kanaleid ja vahendeid, et hoiatada võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest. Ohu suurusest ja iseloomust sõltuvalt võidakse kasutada mobiiltelefonide teavitusi (EE-ALARM), sireenivõrgustikku, alarmsõidukite valjuhääldeid ning vajadusel ka ukselt uksele teavitamist.

Oluline roll on ka massimeedial ja internetil

Mistahes kriisi korral on Eesti elanike esimeseks kontaktpunktiks Häirekeskus (112). Erakorraliste sündmuste ajal jagatakse usaldusväärset infot ja käitumisjuhiseid riigiinfo telefonil 1247 ning veebilehtedel kriis.ee ja olevalmis.ee.

EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele

EE-ALARM on riigi saadetud ohuteavitus, mis annab teada, mis on juhtunud ning kuidas käituda. Saatjana kuvatakse „EE-ALARM“ või juhul, kui puudub Eesti telefoninumber, võib saatjaks olla +372 5950 0000. Teavitus saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele inimestele ohuolukorra alguses ning vajadusel ka ohu möödumisest.

Ohuteavituse kanalid

EE-ALARM (mobiiltelefoni teavitused)
Ohusireenid ja valjuhääldid (sh alarmsõidukite valjuhääldid)
Ukselt uksele teavitamine (vajadusel)

Riigiinfo telefon 1247

Veebilehed kriis.ee ja olevalmis.ee
Avalik-õiguslik meedia ja raadio (sh ETV/ETV+ ribatekstid, Vikerraadio RDS)
ERR ja teised meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
Türi vald: valla koduleht, äpp ja sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram).

Juhised ohuteavituse korral

Ohuteavituse saamisel tuleb suhtuda sellesse tõsiselt, tegutseda kiiresti saadud juhiste järgi ja otsida lisainfot riigi usaldusväärsetest kanalitest. Esimesele teavitusele järgneb alati täpsem info riigi kanalites.

Ohusireenid

Ohusireene kasutatakse siis, kui on vahetu oht inimese elule. Sireenid annavad minuti pikkuse tõusva-langeva helisignaali, mida korratakse kolm korda 30-sekundiliste vahedega (vt joonis).

Varju esimesel võimalusel lähimasse siseruumi

Otsi lisainformatsiooni (EE-ALARM, raadio, kriis.ee) ja käitu vastavalt juhistele.
Ohu möödumisest teavitatakse ohuteavituse kanalite kaudu.

Mida ohuteavitus peab tagama

Ohuteavitus peab andma ülevaate mõjutatud piirkonnast, ohtudest ja prognoosist, sisaldama käitumisjuhiseid, suunama usaldusväärsetesse lisainfo kanalitesse ning andma teavet teenuste häirete/katkestuste ja olukorra lõppemise kohta.

Teavitamine sidekatkestuse korral

Kui mobiil- ja andmeside on katkenud, pannakse elanikkonnale mõeldud info teadetena välja vallamaja, teenuskeskuste ja külakeskuste ustele ning avalikus ruumis asuvatele teadetetahvlitele. Kui on teada, et hädaolukorra piirkonnas viibivad inimesed ning side ei tööta, edastatakse esmane teave vajadusel ka “käskjalg” põhimõttel (ukselt uksele).