Keskkonnamõju hindamine

Mis on keskkonnamõju hindamine?

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi, kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju; hindamise algatamine on teatud juhtudel õigusaktidega nõutud, kuid paljudel juhtudel on tegemist kaalutlusotsusega (kaasneva mõju olulisust hinnatakse eelhinnangu käigus).

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Planeeringutega seotud keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda planeerimisseaduses sätestatust.

Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:

Keskkonnamõju hindamine ehk KMH

algab üldjuhul tegevusloa taotluse menetlemise käigus;
võib olla seotud näiteks ehitusloa, ehitise kasutusloa, keskkonnaloa või muu tegevusloa taotlusega;
hindamise tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel;
on seotud näiteks planeeringute, arengukavade, strateegiate ja teiste samalaadsete dokumentidega.

Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vmt) taotluse menetlemisel, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega saab otsustaja arvestada.

Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH lähteülesandele (programmile või väljatöötamise kavatsusele) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.