Türi valla arengut suunab tasakaalustatud lähenemine majanduse, elukeskkonna ja sotsiaalvaldkonna edendamisele. Väärtustatakse ettevõtluse arengut, investeeringute kaasamist ja tööhõive suurendamist, hoides fookuses keskkonna hoidmist ning avalike teenuste kvaliteeti. Türi vald on kogukond, kus ühtekuuluvus ja hoolivus käivad käsikäes sooviga panustada kodukoha arengusse.
Piirkonda iseloomustab mitmekesine loodus: metsad ja põllumaad, järved ning jõed, sealhulgas Pärnu jõgi, mis läbib valda põhjast lõunasse. Looduslähedane keskkond, rohked terviserajad ja liikumisvõimalused loovad head eeldused tervislikuks ning tasakaalustatud elustiiliks. Rahulik elutempo ja turvaline elukeskkond sobivad nii peredele kui ka neile, kes väärtustavad rohelust ja vaiksemat elurütmi.
Türi vald paikneb keset Eestit, mistõttu on suurematesse keskustesse jõudmine mugav. Hea rongiühendus Tallinna ja Viljandiga aitab siduda õpingud ja tööelu elukohaga, mis pakub rohelust ja elukvaliteeti. Ettevõtjatele on oluliseks tugevuseks selge ja tõhus asjaajamine ning koostöövalmidus nii tegevuse alustamisel kui ka laiendamisel.
Vallas toimib mitmekesine haridus- ja kultuurielu. Tegutsevad koolid ja lasteaiad, Türi Muusikakool, Türi Kultuurikeskus, rahvamajad Väätsal ja Kärus ning mitmed seltsid ja ühendused. Huvitegevuse ja sportimise võimalused toetavad kogukondlikku elu ning pakuvad sisukat ajaveetmist eri vanuses elanikele.
Türi valla arengut suunab tasakaalustatud lähenemine majanduse, elukeskkonna ja sotsiaalvaldkonna edendamisele. Väärtustatakse ettevõtluse arengut, investeeringute kaasamist ja tööhõive suurendamist, hoides fookuses keskkonna hoidmist ning avalike teenuste kvaliteeti. Türi vald on kogukond, kus ühtekuuluvus ja hoolivus käivad käsikäes sooviga panustada kodukoha arengusse.
Kas teadsid, et:
- Türi vald on ühinenud omavalitsusüksuste - Türi valla, Türi linna, Oisu valla, Kabala valla, Käru valla ja Väätsa valla – õigusjärglane. Ühinenud omavalitsusüksused said pärast Eesti taasiseseisvumist omavalitsusliku staatuse järgmiselt: Türi linn – 20.12.1990; Käru vald – 07.11.1991; Kabala vald – 12.12.1991; Väätsa vald – 12.12.1991; Oisu vald – 19.12.1991; Türi vald – 30.01.1992. Uus Türi vald moodustus 23. oktoobril 2005 Türi linna, Türi valla, Kabala valla ja Oisu valla ühinemisel. 22. oktoobril 2017 moodustus Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla ühinemisel uus, praegu eksisteeriv Türi vald.
-
Türi on Eesti kevadpealinn juba aastast 2000 – traditsioon sai alguse, et rõhutada Türi rohelust, lilleilu ja kogukonna koostöövaimu kevade tervitamisel.
-
Eesti Ringhäälingumuuseum asub Türil, sest just siin alustas 1937. aastal tööd Eesti esimene piirkondlik raadiojaam.
-
Türi tehisjärv rajati 20. sajandi keskel endise savikarjääri asemele ning on tänaseks saanud populaarseks puhkealaks ja suviste ürituste toimumispaigaks.
Türi valla piirkonnad
Türi on kaunis ja ajalooline aedlinn Järvamaal, Pärnu jõe kaldal. Asudes Eesti geograafilises keskmes, on Türi hinnatud elukeskkond, mida iseloomustab rohelus, korrastatud linnaruum ja külalislahkus.
Türi sai linnaõigused 2. juulil 1926 ning 20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsuslik staatus. Aastatel 2005 ja 2017 toimunud haldusreformide tulemusel on Türist kujunenud Järvamaa suurima omavalitsusüksuse – Türi valla – halduskeskus. Linna pindala on 9,79 km².
Türi on tuntud kui Eesti kevadpealinn ning Türi lillelaada toimumispaik. Linna kujundavad hoolitsetud koduaiad, avarad pargialad ja mitmekesine kultuurielu. Türil tegutsevad mitmed haridus- ja kultuuriasutused, sealhulgas Eesti Ringhäälingumuuseum, Türi Kultuurikeskus, Türi Muusikakool ja Türi Põhikool.
Türi pakub võimalusi nii kultuurihuvilistele kui loodusesõpradele – jalutuskäigud Pärnu jõe kallastel, puhkus Türi tehisjärve ääres või kanuumatk pakuvad rahulikku ja vaheldusrikast ajaviidet.
Türi linna väärtusteks on tugev kogukonnavaim, rahvakultuuri hoidmine ning loov ja ettevõtlik mõtteviis, mis loovad eeldused kestlikuks arenguks ja atraktiivseks elukeskkonnaks nii kohalikele elanikele kui külalistele.
Türi linna aerofoto
Türi linn (Vikipeedia)
Oisu alevik asub Türi linnast 12 kilomeetri kaugusel kagus, Tallinn–Viljandi maantee ääres. Alevik piirneb Väljaotsa, Metsaküla, Retla, Saareotsa ja Kärevere küladega ning on oluline osa Türi valla ajaloolisest ja kultuurilisest pärandist.
Oisu küla on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 15. sajandil nimega Ossekul. Aja jooksul on kasutatud ka nimevariante Oiso, Oyes, Oysaby ja Ohjeso. 20. sajandi alguses tähendas Oisu nime all tuntud piirkond Oisu mõisa südant ja meierei ümbrust, samas kui tänane Väljaotsa kandis toona Oisu nime. Aleviku staatus anti Oisule 1975. aastal.
Oisu on olnud ajalooliselt oluline piirkondlik keskus. Siin asus endine Oisu vald ning alevik oli pikka aega Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtte – Estonia kolhoosi – tegevuskoht. Tänapäeval tegutseb siin OÜ Estonia, mis on jätkuvalt piirkonna suurim tööandja ning kaasaegse põllumajanduse eeskuju Eestis.
Oisu südame moodustab Oisu mõis, mille hilisklassitsistlik paekivist peahoone valmis 1851. aastal. Otstest ühekorruseline ja keskosast kahekorruseline hoone on hästi säilinud ning on tänapäeval Oisu rahvamaja koduks. Mõisahoone ümber laiub ligi 3 hektari suurune vabakujunduslik park, kus kasvavad tammed, vahtrad, pärnad, saared ja kuused. Pargi harulduseks on suur elupuu, mis lisab paigale botaanilist väärtust.
Alevikus pakuvad kohalikele elanikele teenuseid Retla-Kabala kooli ja lasteaia õppekoht, raamatukogu ja kauplus, tagades igapäevaeluks vajalikud teenused ning kogukonna sidususe.
Oisu on tunnustatud oma aktiivse ja ühtehoidva kogukonna poolest – 2015. aastal pälvis alevik Türi valla aasta küla tiitli. Oisu on tuntud oma aktiivse ja koostöövalmi kogukonna poolest – 2015. aastal pälvis alevik Türi valla aasta küla tiitli. Tänapäeval on Oisu rahulik elupaik, kus ajalooline pärand, põllumajandustraditsioon ja tänapäevane elukeskkond moodustavad tasakaalustatud terviku.
Oisu alevik (Eesti Entsüklopeedia)
Kabala küla asub Türi valla lõunaosas, Türi linnast 19 kilomeetri kaugusel kagusuunas, Tallinn–Viljandi maantee ääres. Küla jääb hästi nähtavale Säreverest Viljandi suunas liikujatele ning piirneb Retla, Saareotsa, Pibari, Meossaare ja Kurla küladega.
Kabala on ajalooliselt oluline ja kultuuriliselt rikas paik. Esmakordselt on Kabala mõisat mainitud 1642. aastal nimega Kabbal. Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis 1774. aastal ning on piirkonna arhitektuuripärli ja identiteedi sümbol. Alates 1923. aastast on ajaloolises mõisahoones tegutsenud kool, tänapäeval Retla-Kabala Kooli Kabala õppekoht, kuueklassiline kool koos lasteaiaga, mis on oluline hariduskeskus kogu ümbruskonnale.
Kabalas on välja kujunenud elujõuline ja ühtehoidev kogukond. Kohalikele elanikele pakuvad teenuseid rahvamaja, raamatukogu, spordihoone ja pood. Kogukonnaelu koordineerimisel ja sündmuste korraldamisel mängib keskset rolli Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, mis ühendab aktiivseid inimesi ja hoiab piirkonna kultuuritraditsioone elavana.
Kabala küla on kolmel korral – 2011, 2013 ja 2025 aastal – pälvinud Türi valla aasta küla tiitli, mis on tunnustus kohaliku kogukonna aktiivsusele, hoolivusele ja koostöövalmidusele.
Kabalast on pärit mitmeid Eesti ajaloos olulisi isikuid, nende seas riigitegelased August Rei ja Andres Larka, olümpiasportlane Jüri Lossmann ning kultuuritegelane August Pärl. Nende elutöö ja panus Eesti arengusse on andnud Kabalale väärika ja tähendusrikka koha meie rahvuslikus pärandis.
Väätsa on omanäoline ja kauni loodusega alevik Järvamaal, Türi vallas – paiknedes Paidest 8 ja Türilt 10 kilomeetri kaugusel. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Väätsa omaette vallakeskus, mille ajalugu ulatub 16. sajandisse – esmakordselt mainiti Väätsa küla 1564. aastal nimega Wetze.
Aleviku süda on ajalooline Väätsa mõis, mille ajalugu seob von Nierothide ja von Baranoffide suguvõsadega. Mõisa varaklassitsistlik peahoone, kaunis park ja paisjärv moodustavad koos Väätsa silmapaistva pärandkeskuse. Samas piirkonnas asuvad ka Väätsa põhikool, lasteaed ja rahvamaja, mis on aktiivse kogukonna keskused.
Väätsal tegutsevad Eesti Jalgrattamuuseum, Nahkmetsa jahiloss ja Väätsa Weikpark, pakkudes elamusi nii ajaloohuvilistele kui loodusesõpradele. Alevikku kaunistavad skulptor Tauno Kangro teos „Külvaja“ paisjärve ääres ning Aate-Heli Õuna loodud monument „Leinav ema“.
Väätsal on pikk ja omanäoline kultuuritraditsioon – siin toimub igal kevadel huumoriüritus „Maamees muigab“, samuti on tuntud Väätsa jõuluakende näitus, mis toob pühadeajal alevikku valgust ja soojust.
Käru alevik asub Türi valla lääneosas, olles ajalooliselt endise Käru valla keskus. Alevik paikneb looduskaunis piirkonnas, mida läbib Tallinn–Viljandi raudteeliin, pakkudes head ühendust nii suuremate linnade kui ümbruskonna küladega. Käru asukoht ja heatasemeline taristu muudavad selle paiga atraktiivseks nii elamiseks kui külastamiseks.
Käru ajalugu on pikk ja väärikas. Aleviku kujunemist on mõjutanud Käru mõis, mida on kirjalikes allikates mainitud juba 18. sajandil. Kahekorruseline mõisahoone koos pargiga on piirkonna arhitektuuri ja ajaloo sümbol. Käru on tuntud ka oma puitkiriku poolest – see on üks paremini säilinud omataolisi Eestis ning kannab endas märkimisväärset kultuuriloolist väärtust.
Tänapäeva Käru on aktiivne ja hooliv kogukond. Kohalikud elanikud hoiavad elus piirkonna traditsioone ning panustavad ühiselt oma elukeskkonna arendamisse. Alevikus tegutsevad Käru rahvamaja, raamatukogu, lasteaed-põhikool, perearstipunkt ja pood, mis tagavad elanikele kõik esmavajalikud teenused. Rahvamaja ja kool on olulised kogukonnakeskused, kus korraldatakse kultuuri-, spordi- ja haridustegevusi ning tähistatakse kohalikke tähtpäevi.
Käru alevikku iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne ja kogukondlik aktiivsus. Just selle eest pälvis Käru tunnustuse Türi valla aasta küla 2019. Tunnustuse andmise põhjendustes toodi esile Käru elanike järjepidev ja sihikindel tegutsemine, kogukondlik koostöö, panus heakorda, kultuuri- ja spordielu arendamisse ning oma kodukoha väärtustamisse ja tutvustamisse.
0%
Rahvaarv (RR.01.05.2026)
0%
Türi linn
0%
Territoorium km²
Viimati uuendatud 04.05.2026
