Ollepa on pidevas arengus küla, kus kogukonnaelu veavad eest kohalikud inimesed. Ühistegevuse keskpunktiks on elanike algatusel rajatud külaplats ning külas tegutsev raamatukogu, kus kohtutakse, arutatakse plaane ja viiakse ellu uusi ettevõtmisi.
Kõige rahvarohkemad sündmused on jaanipäev ja külapäev, kuid aasta ringi korraldatakse ka talguid, külapidusid, käsitöökursusi, ühiseid väljasõite ja muid kogukonda liitvaid tegevusi. Külas tegutseb mittetulundusühing Ollepa Külaselts, kelle liikmed teevad head koostööd nii ümbruskonna noortega kui ka naaberküladega, hoides külaelu elujõulisena ja kaasavana.
Meossaare ja Kurla on väikesed naaberkülad, kus kogukonnaelu põhineb tugeval koostööl ja ühistel tegemistel. Külad on loonud ühise mittetulundusühingu KUME Külaselts, mis koondab inimesi, ideid ja ettevõtmisi ning hoiab külade tegemised ühes rütmis.
Aasta jooksul tähistatakse koos rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse jalgpalliturniire, teemaõhtuid ja talguid. 2007. aastal peeti ka külade kokkutulekut, mis tõi kokku nii endised kui praegused elanikud. Mõlemas külas on külaplatsid, mida on järjepidevalt arendatud ja täiendatud erinevate projektitoetuste abil. Külaelust ja sündmustest antakse värvikalt ülevaade ka ühisel veebilehel http://www.kume.ee.
Kirna on küla, kus ühistegevus on kasvanud järjepidevalt ja sihikindlalt juba alates 2003. aastast. 2007. aastal kaasati tegemistesse ka naaberkülade Pala ja Poaka elanikud, mis andis kogukonnaelule veelgi laiema kandepinna.
Olulise tõuke andis külamaja, mis saadi valla toel küla kasutusse. Üheskoos asuti korda tegema nii maja sisemust kui ka ümbrust ning sellest kujunes paik, mis koondab inimesi ja ideid. Aastate jooksul on korraldatud rohkelt ühisüritusi – külapidusid, õppepäevi, väljasõite, matku ja heakorratalguid.
Kolme küla koostööks on loodud MTÜ Kirna Kolmik ning valitud on külavanem. Aktiivsete eestvedajate toel on valminud külade arengukava ja koostatakse projektitaotlusi, et renoveerida seltsimaja etapiviisiliselt ning arendada kogukonnaelu edasi.
Rassi on küla, kus ühistegevusel on juba enam kui 15 aasta pikkune järjepidev traditsioon. Külaelu veab Rassi Külaselts, mille tööd suunab kolmeliikmeline juhatus. Aasta oodatuim ja rahvarohkeim sündmus on septembris toimuv Metsapäev, mis toob igal aastal kokku kuni paarsada osalejat. Omanäolise ettevõtmisena peetakse ka küla jõuluüritust, mis traditsioonide kohaselt toimub vabas õhus.
Lisaks ürituste korraldamisele väärtustatakse Rassis teadlikult oma lugu ja mälu. Külakroonikat täiendatakse pidevalt: kogutakse vanu fotosid ja arhiiviandmeid ning talletatakse endiste ja praeguste elanike mälestusi.
Kuigi küla on hajali asustusega, on selle üldine ilme hoolitsetud ja kena. LEADER-programmi toel on valmistatud ja paigaldatud immutatud puidust talusildid, mis muudavad liikumise külas lihtsamaks nii külalistele kui ka Päästeametile ja kiirabile.
Kabala on tugeva ajaloolise taustaga küla, kus tegutsevad nii valla hallatavad asutused kui ka mitmed ettevõtted. Külaelu ja traditsioonide hoidmisel on oluline roll asutuste koostööl, kuid sama määrav on ka kohalike elanike aktiivne osalemine ja eestvedamine.
Aasta jooksul toimuvad Kabalas mitmed traditsioonilised ühisüritused: Kabala laulupidu, mälumäng, suvepidu ja perespordipäevad. Koos tähistatakse jaanipäeva, jõule ja aastavahetust ning Türi valla sünnipäeva puhul korraldatakse sügiseti perespordipäev, mis haarab osalema laiemalt kogu valla.
Alates 2011. aastast on Kabala osalenud aktiivselt ka erinevatel maakondlikel konkurssidel ja ettevõtmistes. Küla tegemistes pööratakse palju tähelepanu tervise edendamisele ning suur osa üritustest on sportliku suunitlusega. 2011. aastal pälvis üks Kabala aktiivne külaelanik maakondlikul konkursil „Lihtne külatoit” esikoha, mis kinnitab kogukonna ettevõtlikkust ja koostegemise oskust.
Mäeküla on kokkuhoidev kogukond, kus eri vanusegrupid tegutsevad ühiselt ja toetavad üksteist nii külaküsimuste arutamisel kui ka pidude ja ettevõtmiste korraldamisel. Külakoosolekutel otsitakse koos lahendusi, suveõhtutel saadakse kokku aiandi kõrval külaplatsil ning külalised on oodatud ka suuremateks üritusteks.
Mäeküla lööb aktiivselt kaasa nii oma küla tegemistes kui ka laiemates ettevõtmistes. Järvamaa Avatud Talude päeval olid külas avatud Ale ja Rehela talu, mida külastas üle 100 inimese – see näitab, et Mäeküla on avatud ja tegus ka külalistele.
Külas on kujunenud välja kolm kindlat traditsiooni: uue aasta tervitamine 1. jaanuaril, vastlapäev ja jaanituli. Neist tähtsaim on jaanituli, kus jagub tegevust nii suurtele kui väikestele – mängud, jõukatsumised ja tants kuuluvad alati programmi. Iga Mäeküla pere saab jaanitulele personaalse kutse külavanemalt, mis hoiab ühistunnet ja annab sündmusele erilise tähenduse. Jaanipäeval tunnustatakse ka perenaisi: juba mitu korda on korraldatud toiduteemaline konkurss, kus on valitud parim magusameister, parim salatisegaja ning parim toit esivanemate toidulaualt.
Kabala on küla, kus kogukonna tegutsemistahe ja kaasatus on aastatega märgatavalt kasvanud ning tiitli korduv pälvimine peegeldab seda arengut. Traditsioonid on Kabalas pikaaegsed ja elujõulised: pea 30 aastat on korraldatud mälumängu ning Kabala küla ja naabrite päeva, Kabala laulu- ja tantsupidu on toimunud juba 47. korda. Viimastel aastatel on lisandunud ka uusi ettevõtmisi, mis on kiiresti kogukonna kalendrisse kinnistunud.
Kabala inimeste seas on eriti populaarne sport. Sporditegevusi ja spordihoone kasutust koordineerib Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, mille liikmed ning teised aktiivsed vabatahtlikud teevad tihedat koostööd Kabala rahvamaja, Kabala kool-lasteaia ja Türi Spordiklubide Liiduga. Koostöö tulemusel aidatakse korraldada mitmeid ülevallalisi spordisündmusi ning osaletakse aktiivselt ka teiste korraldajate ettevõtmistes. Noored löövad kaasa kodutütarde ja noorkotkaste tegevuses ning rahvamajas tegutseb ka eakate aktiivne grupp.
Projektitoetuste toel on Kabala saanud juurde spordivahendeid, hooldanud spordiobjekte ning soetanud hüppebatuudi, mis pakub eriti palju rõõmu väiksematele lastele.
Raukla on väike küla Türi vallas, kus 1. jaanuari 2014 seisuga elas 66 inimest. Külas ei ole rahvamaja ega teisi kultuurielu eestvedavaid asutusi, mistõttu on kogukonna tegevus alati sõltunud eelkõige inimeste endi tahtest ja koostegemise oskusest.
2013. aasta lõpus loodi seltsing Raukla Külaselts ning sellest sai külaelule selge pööre. Koos tegutsemine andis uue hoo ja tõi inimesed taas kokku – Raukla külaelu on justkui fööniksina tuhast tõusnud.
Oisu on paik, kus 2015. aasta andis kogukonnaelule selge uue hoo. Inimesed on hakanud rohkem osa võtma kultuurisündmustest ning pakuvad end vabatahtlikena appi nii esinemiste kui ka korraldamiste juures. Vabatahtlike eestvedamisel on sündinud mitmeid uusi ja omanäolisi ettevõtmisi, näiteks naistepäeva kontsert „Oisu kandi meestelt naistele“, Oisu tehnika- ja ohutuspäev, Oisukandipäev ning advendiaja meisterdamispäev.
Oisus tegutsevad Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, Oisu Rahvamaja Sõprade klubi ning loodud on ka Oma Rahva Kohvik. Need eestvedajad on oma nõu ja jõuga toeks rahvamaja tegevusele ning aitavad hoida kogukonna tegemised järjepidevad ja mitmekesised.
Vajadusel jõuab Sille Varuli eestvedamisel kohaliku piirkonna elanike postkasti ajaleht Oisu Teataja. Aleviku tegemisi kajastatakse Facebooki lehel ning sündmuste materjale ja mälestusi hoitakse alles rahvamajas.
Taikse on küla, kus kogukonnatunne ja tegutsemistahe paistavad silma igapäevaselt. 2015. aastal asutatud MTÜ Taikse Külaselts on lühikese ajaga palju korda saatnud ning toonud külaelule selge sihi ja hoo. 01.01.2016 seisuga elab Taikses 170 inimest ning küla tugevus on just eri vanusegruppide koostegemine.
Taikses on koos väga erinevate huvidega inimesed: paljudele on südamelähedane käsitöö ja rahvakunst, teised eelistavad praktilisi tegevusi ning on alati valmis talgutel kaasa lööma või ehitamisel abiks olema. Ühistegevusse kaasatakse järjepidevalt ka noori, mis hoiab külaelu elujõulisena ja tulevikku vaatavana.
Küla on hoolitsetud ja heas korras – inimesed panustavad oma kodude kaunistamisse ning seltsimaja ümbrust korrastatakse heakorratalgutega. Taikse Külaselts on aktiivne projektide kirjutaja ja piirkonna seltsielu sisustaja, kelle eestvedamisel on paari aastaga saavutatud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel ning tugeva kodukoha tunde hoidmisel.
Villevere on küla, mille kogukonnaelu veavad eest MTÜ Villevere Koolimaja tegijad eesotsas Veiko Viigipuuga. Türi Vallavalitsus tunnistas 07.12.2017 korraldusega nr 335 konkursi „Aasta küla 2017” võitjaks Villevere küla. Küla paistab silma aktiivse ja hästi toimiva infovahetusega – tegemistest antakse teada aegsasti nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias ning sündmused on rahvarohked ja hästi korraldatud.
Villevere tugevuseks on omanäolised ettevõtmised ja selge „ökoloogiliselt mõtleva kogukonna” maine. Kogu tegevuse juures mõeldakse teadlikult ka peredele ja lastele, et võimalikult paljud saaksid osaleda – näiteks kinoõhtutel ja teistel kogukonnaüritustel.
Lisaks MTÜ ettevõtmistele hoitakse elus ka traditsioonilisi tähtpäevi. MTÜ-l on oma sümboolika, mille keskmes on koolimaja – see on kohaliku puiduettevõtja algatusel jäädvustatud ka külamaja kohvikulaudadele. Villeveres väärtustatakse ka rahvaharidust: majas toimuvad regulaarselt õpikojad ja koolitused, mis toovad kokku nii kohalikke kui ka külalisi ning annavad külale pideva arenguhoo.
Väätsa on alevik, kus kogukonnaelu põhineb tugeval koostegemisel ja tegusatel eestvedajatel. Türi Vallavalitsus tunnistas 05.02.2019 korraldusega nr 47 konkursi „Aasta küla 2018” võitjaks Väätsa aleviku. Väätsa ja selle ümbruse inimesed paistavad silma sellega, et head mõtted viiakse ühiselt ka päriselt ellu.
Viimaste aastate tuntumatest ettevõtmistest on kujunenud traditsiooniks „Lumememmede paraad”. Kolm korda on toimunud ka „Kortermajade festival”, mille korraldajateks on kortermajades elavad inimesed – tõestus, et kogukonnatunne sünnib ka kortermajades. Väätsa eestvedamisel rajati Väätsa rabasse 1,7 km pikkune laudtee, mis on olnud oluline panus nii looduses liikumise võimalustesse kui ka piirkonna tuntusse.
Heakorrale ja ühiselt tegutsemisele pööratakse Väätsal järjepidevalt tähelepanu. Iga-aastasel „Teeme Ära” talgupäeval lepitakse kokku, millised heakorra- või ehitustööd ette võetakse, ning tavaliselt tehakse koos ära 3–4 suuremat tegevust. Väätsal tegutseb ka eakate selts Ristikhein, mis on üks Järvamaa aktiivsemaid omataolisi ühendusi.
Väätsa on tugev ka spordis. Kohaliku ettevõtja eestvedamisel valmistatakse ette Väätsa jäärada, mis on tehniliselt väga hea ning võistlused on populaarsed. Piirkonnas toimub palju spordisündmusi – nii seetõttu, et peamised spordirajatised asuvad Väätsal, kui ka tänu aktiivsetele korraldajatele. Harrastatakse ja korraldatakse jalgpalli, orienteerumist, jalgrattasõite, jooksuüritusi, petanki, võrkpalli, murutraktorite kestvussõidu Eesti meistrivõistlusi, kalapüügivõistlusi ja palju muud.
Tegusaid ühinguid ja seltsisid on Väätsal mitmeid, nende hulgas eakate selts Ristikhein, Eesti Jalgrattamuuseum, Loomering, Väätsa Jalgpalliklubi, Spordiklubi Sid, Kooli Sõprade Selts, vabatahtlikud päästjad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred. Need inimesed ja ühendused võtavad vastutust kogukonnaelu eestvedamise eest ning on olemas ka siis, kui on vaja midagi ühiselt ära teha.
Käru on alevik, kus kogukonnatunne ja omaalgatus on igapäevane normaalsus. Türi vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusega nr 53 anti Käru alevikule „Aasta küla 2019” aunimetus. Käru inimesed on harjunud ise asju ära tegema ega oota, et keegi tuleks nende eest kogukonnaelu korraldama – ettevõtmisi on palju ning need sünnivad järjekindla koostöö tulemusena.
Kärus on kujunenud välja mitmed pikaajalised traditsioonid. Emadepäeva tähistamine ja Käru kogukonna aasta ema valimine jätkub ka pärast valdade ühinemist. Aprillis toimuvad südamekuu ettevõtmised, kus tähelepanu on nii füüsilisel kui vaimsel tervisel. Väärikal kohal on küüditatute mälestuspäev, mis hoiab elus ajaloomälu ja austust kannatanute vastu. Jaanipäev on Kärus eriline – jaaniõhtule eelneb terve päev tegevusi nii spordi- kui kultuurihuvilistele.
Üheks suurimaks kogukonnasündmuseks on Käru järvepäev, mis kestab terve päeva ja lõpeb populaarse kontserdi ning ilutulestikuga paisjärve kaldal. See on hea näide koostööst kohalike ettevõtete, seltside, elanike ja valla vahel. Ühiselt tähistatakse ka Eesti Vabariigi aastapäeva – lipuheiskamise, mälestushetke kirikus ning kogukondliku tegevusega.
Käru kogukond on näidanud, et suudab korraldada ka suuremaid ja tähelepanu pälvivaid ettevõtmisi. 2019. aastal tähistati Balti keti 30. aastapäeva Balti keti taaslavastusega, kuhu olid oodatud ajastutruud aksessuaarid. Meenutati tollaseid sündmusi, lauldi üheskoos rahvuslikke laule ning Käru kirikusse seati üles fotonäitus. Ettevõtmine leidis kajastust ka üleriigilises meedias.
Koduümbruse korrashoid on Käru jaoks oluline. Talgukorras tehakse töid regulaarselt, järjest enam elamuid korrastatakse ning ka kortermajad on panustanud rekonstrueerimisse. Käru on ka sportlik kogukond – tegutsevad mitmed pika traditsiooniga spordiringid ning populaarsemad alad on kergejõustik, lauatennis, võrkpall, petank ja koroona. Soovi korral saab osaleda jooga treeningutel ja Idla võimlemises. Terviserada on aktiivses kasutuses ning 2019. aastal sai see olulise täienduse, et liikumisvõimalused oleksid veel paremad. Osaletakse ka valla spordiüritustel ning tuuakse koju häid tulemusi.
Rahvakultuuri huvilistele pakuvad võimalusi rahvatantsurühmad Kärutajad, Naksakad, Memmed ning kooli mudilaste rühm. Naisrühm Naksakad osales 2019. aastal ka üldtantsupeol. Aleviku südameks on väike ja kodune Käru Põhikool ning kogukonda liidab ka kohalik kogudus, mis tegutseb ainulaadses Käru puukirikus, kus toimuvad populaarsed kontserdid ja muud ettevõtmised.
Käru kogukonnaelus on oluline koht ka Kerro Pereklubil, mis tegutseb juba alates 1977. aastast ning koondab inimesi kokku igal teisel kuul. Kogukonna ühistegevust ja kaasamist toetab aktiivselt toimiv kogukonnakogu ning kooskäimiseks on hubase koha loonud Toosikannu.
Käru on tegusate inimeste kodupaik.
Taikse kogukonna järjepidev ja tulemuslik tegutsemine pälvis tunnustust ka järgmisel aastal: Türi vallavalitsus tunnistas 17.02.2021 korraldusega nr 68 konkursi „Aasta küla 2020” võitjaks Taikse küla.
Oisu alevik pälvis „Aasta küla” tiitli ka teist korda: Türi vallavalitsus tunnistas 15.02.2022 korraldusega nr 49 konkursi „Aasta küla 2021” võitjaks Oisu aleviku. Tiitel peegeldab eelkõige Oisu inimeste tegutsemistahet, tugevat vabatahtlikku panust ja koostööd, mis hoiab kogukonnaelu elavana aasta ringi.
2021. aasta suurimad sündmused tõid kokku palju osalejaid ja abilisi. Jaanilaupäeval toimunud Oisukandipäeval – traditsioonilisel sportlik-meelelahutuslikul kogupereüritusel – osales üle 200 inimese. Paljud tulevad jaanipäevaks koju ka kaugemalt ja löövad aktiivselt kaasa. Augustis toimunud Oisukandi hoovipäeval avati 13 hoovi, kus pakuti nii kodukohvikuid ja põnevaid menüüsid kui ka ühismänge, koduloomade tutvustamist ja kontserti. Oma uksed avasid ka kohalikud asutused, näiteks lasteaed, raamatukogu ja rahvamaja, samuti Oisu biogaasijaam.
Erilise proovikivi tõi augustikuine kolmepäevane Aganikufestival. Vabatahtlikud olid kaasatud festivaliala ehitamisse ja korraldusse ning korraldusmeeskonna haigestumisel paar päeva enne esimest kontserti jäi sündmuse läbiviimine kohalike aktiivsete elanike õlgadele. Abi tuli kiiresti: appi tõtati ise või saadeti platsile pereliikmeid. Märkimist väärib Oisu Rahva Oma Kohvik, mis toitlustas festivali ning kus maitsvad küpsetised ja muu hea-parem ei lõppenud – selle eest hoolitsesid kümned piirkonna köögimeistrid. Kohviku tulu 1100 eurot annetati Retla–Kabala Koolile spordivarustuse uuendamiseks. Aasta lõpus korraldati rahvamajas advendiaja meisterdamine, mille õnnestumisse panustasid mitmed abilised töötubade läbiviimisega ja ettevalmistustega.
Kogukonnaelu toetab Oisus hästi toimiv koostöö. Türi valla allasutuste töötajad aitavad üksteist sündmuste korraldamisel ja osalevad aktiivselt ka kogukonna ettevõtmistes. Noored kasutavad noortetuba ning noortejuhi eestvedamisel toimuvad tegevused ja Oisu malev, mis leiab aset igal suvel koolivaheaja alguses.
Oisu on ka sportlik alevik. Tegutsevad joogaring ja võimlemisring, kokku saavad võrkpallurid ning kord kuus toimub kaardimänguõhtu. Osaletakse Türi valla külade mängudel ja Järva Kilva sarjas. Noorte liikumisharjumuste toetamiseks on kooli ette paigaldatud trenažöörid, rajatud madalseiklusrada ning suvisel ajal kasutatakse kiigeparki.
Oluline väärtus on keskkonnahoid. Paberi ja pakendi konteinerid on aktiivses kasutuses ning MTÜ OKAS korraldas 2021. aasta kevadel kampaania „Hoolin kodukohast”, mille käigus paigaldati aleviku keskusesse kolmeks nädalaks konteinerid loodusest korjatud prügi tasuta äraandmiseks. Algatusega liitusid ka Taikse ja Väljaotsa küla ning kokku jõudis prügilasse 1100 kg prügi.
Kogukonna arengusse panustab tugevalt Oisu raamatukogu. Lisaks igapäevasele teenindamisele viidi edukalt lõpule Leader-projekt „Ühtne Oisu kogukond”: toimusid töötoad, digitaliseeriti vanu piirkonna sündmusi kajastavaid VHS-kassette ning hangiti inventari ürituste korraldamiseks (nt suur telk, välilauad ja toolid).
Oisu ettevõtmisi toetavad ka kohalikud ettevõtted. Suurima partnerina on esile tõstetud OÜ Estonia, kelle toel toimus Aganikufestival ning kelle eesmärk on aidata kaasa, et algatus kestaks ka tulevikus. Piirkonna kogukondlikult mõtlevad inimesed on koondunud MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi (OKAS), mille tegevus on suunatud piirkonna arendamisele ja inimeste kokkutoomisele, arvestades eri sihtrühmi ning pakkudes sportlikke, meelelahutuslikke, arendavaid ja keskkonda hoidvaid tegevusi.
Kokkuvõttes iseloomustasid 2021. aastat Oisus aktiivsus, ühtehoidmine ja hooliv suhtumine nii inimestesse kui ka kodukoha keskkonda.
Kädva on küla, kus kogukonnaelu veavad eest aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed. Türi Vallavalitsuse 15.02.2023 korraldusega nr 50 tunnistati konkursi „Aasta küla 2022” võitjaks Kädva küla. Tiitel on tunnustus järjepidevale tegutsemisele ja sellele, et Kädvas on osatud luua tugev kooskäimise kultuur ka väikese kogukonna tingimustes.
Kädva kogukonna üheks suurimaks ühiseks saavutuseks on endise Kädva koolimaja renoveerimine seltsimajaks. 2022. aastal tähistati koolimaja 125. aastapäeva, mis tõi kokku nii kohalikke kui ka külalisi ning kinnitas seltsimaja rolli külaelu keskpunktina.
Aasta jooksul toimub Kädvas mitmeid ettevõtmisi: kinoõhtud, seltskonnatantsuõhtud, saunaõhtud, rabamatkad ning kord aastas ka mesindushuviliste kokkusaamine. 2022. aastal toimus ka vana maamaja päev, mille korraldamisel tehti koostööd teiste mittetulundusühingutega üle maakonna piiride – see näitab Kädva avatud hoiakut ja head koostöövõimet.
Kädva küla elanike seas on ka väiketootjaid, kelle tooteid leiab küla jõululaatadelt ning lisaks jõutakse müügiga ka Türi ja Rapla OTT-ile. Külla on viimastel aastatel tulnud noori peresid, kes annavad vanadele talukohtadele uue elu ja hingamise ning hoiavad Kädva arengut loogilise ja kestliku.
Villevere on küla, mille kogukonnaelu paistab silma nii järjepidevuse kui ka värskete ideedega. Türi Vallavalitsus tunnistas Villevere küla konkursi „Aasta küla 2017” võitjaks ning see tunnustus on kooskõlas küla igapäevase tegutsemise ja tugeva eestvedamisega.
Kogukonnaelu veavad eest MTÜ Villevere Koolimaja tegijad eesotsas Veiko Viigipuuga. Külas on aktiivne koduleht ning infot jagatakse järjepidevalt ka sotsiaalmeedias, mis aitab nii osalejaid kaasata kui ka piirkonda laiemalt tutvustada. Villeverel on kujunenud ka ökoloogiliselt mõtleva kogukonna maine ning ettevõtmisi korraldades mõeldakse alati sellele, et osaleda saaksid ka pered ja lapsed – näiteks kinoõhtutel ja teistel koosviibimistel on laste tegevused teadlikult programmis sees.
2023. aastal korraldas Villevere märkimisväärselt omanäolise sündmuse – leiutajate festivali „Tehtud Villeveres”. Festivali mõte kasvas välja kohalike aktiivsete elanike soovist äratada huvi tehnika vastu, eriti laste seas, ning näidata, et loovuse ja nutikusega on võimalik valmistada sõiduk „oma kätega”. Festivali õnnestumisse panustasid paljud külaelanikud ja külaga tihedalt seotud inimesed ning 22. juulil 2023 sai Villeverest üheks päevaks Türi valla leiutajate pealinn.
Üle valla tuntud on ka Villevere jaanipäeva tähistamine. Jaanituli ja teised suvised ettevõtmised on osavõturohked ning mõeldud eri vanuses pidulistele. Laste rõõmuks on külaelanikud ehitanud „lasterongi”, mille veduriks on murutraktor ja vaguniteks suured tünnid – sellega sõidutatakse lapsi nii kaua, kuni soovijaid jagub, sageli hiliste õhtutundideni.
Lisaks sündmustele väärtustatakse Villeveres rahvaharidust: õpikojad ja koolitused on kujunenud tavapäraseks osaks küla tegevuskalendrist ning aitavad hoida külamaja elujõulise kohtumispaigana ka väljaspool suurüritusi.
Väätsa alevik pälvis „Aasta küla” tiitli ka 2024. aastal. Tegemist on eeskujuliku kogukonnaga, kus aktiivne ja ühtehoidev seltsielu väärib tunnustust – kui Väätsal midagi ette võetakse, tehakse seda põhjalikult ja südamega. Just seetõttu on Väätsast kujunenud nii kohaliku elu keskpunkt kui ka laiemalt tuntud paik, kus traditsioonid ja uuenduslikkus käivad käsikäes.
Üheks silmapaistvamaks kogukonnaalgatuseks on Väätsa rahvamaja jõuluaknad, mis said alguse kohalike soovist tuua jõulurõõmu kogu alevikku. Aastatega on sellest kasvanud tugev ja omanäoline traditsioon ning 2024. aastal jõudis see ka rahvusvahelisele tasandile: Green Destinations valis Väätsa jõuluakende loo „Kogukond, kes süütas jõulutule” maailma 100 eduloo hulka. Rahvamaja on Väätsa süda – siin peetakse koosolekuid, korraldatakse sündmusi ning õhkkond on sõbralik ja kaasav. Sama oodatud on Väätsa jaanituli, mis toob kokku nii kohalikke kui ka külalisi kaugemalt.
Väätsa paistab silma ka aktiivse spordieluga. Järvejooks ja takistusjooks on pika traditsiooniga spordiüritused, kuhu tullakse osalema üle Eesti. Väätsa võrkpalliturniirid on Järvamaal tuntud ning koostöös Jalgrattamuuseumiga korraldatakse elamusterohkeid rattamatku. Alevikus asub ka üks piirkonna parimaid golfiradu, mis pakub harrastajatele häid võimalusi.
Väätsa suurim väärtus on inimesed. Eakate selts Ristikhein on hea näide sellest, kuidas kogukonna liikmed panustavad ühiselt oma elukeskkonna rikastamisse. Nende aktiivsus ja pühendumus on eeskujuks, näidates, et hoolivus ja koostegemine loovad tugeva ning elujõulise kogukonna.
See ei ole Väätsa esimene kord seda tunnustust pälvida – „Aasta küla” aunimetus omistati Väätsa alevikule ka 2018. aastal.
Kabala küla on Türi vallas paik, kus elavad aktiivsed, üksteist hoidvad ja väärtustavad inimesed. Koos tegutsemine ja toimetamine on Kabals loomulik osa igapäevaelust ning see ei jää märkamata ka väljaspool kodukanti.
Kabala tugevus peitub järjepidevuses: Kabala mõisas on kooliharidust jagatud juba üle saja aasta ning see side hariduse ja kogukonnaga on kujundanud piirkonda, kus traditsioonidel on kindel koht, kuid arengule vaadatakse samal ajal julgelt vastu.
Viimastel aastatel on Kabala selgelt arenev kant. Maale tulevad taas noored ja suured pered, kes taastavad vanu maju ja seavad end püsivalt sisse. See toob piirkonda uut energiat ning annab juurde põhjust panustada ühisesse elukeskkonda. Kohalikku elu hoiavad elavana ja nähtavana Kabala rahvamaja ja raamatukogu, mille ümber koondub suur osa üritustest, kohtumistest ja kogukonna ettevõtmistest.
Kabala kultuuri- ja seltsielu kannavad tugevad traditsioonid, mis kestavad mitte üksnes aastaid, vaid aastakümneid. Sel aastal tähistas 15. tegevusaastat Kabala rahvatantsurühm KABALAbajalad ning Kabala piirkonna mälumäng toimub juba 41. hooaega, mis näitab selgelt, et kooskäimine ja ühine vaimne pingutus on siin püsiv väärtus.
Olulise tähendusega on ka sündmused, mis loovad Kabala identiteeti ning ühendavad kohalikku rahvast. Üheks selliseks on igal aastal toimuv „Kabala Pärli“ valimine ja tunnustamine. Kabala Pärli tiitli kutsus ellu Kabala vilistlaste puhkpilliorkester Kutter, et mälestada kauaaegset rahvamaja juhatajat August Pärlit ja tunnustada kultuurielu edendajaid. Teiseks oluliseks traditsiooniks on Kabala laulu- ja tantsupäev, mis annab võimaluse esineda kohalikel lauljatel ja tantsijatel ning toob rahvast kokku ka kaugemalt.
Kabala kogukond on kokkuhoidev ja teeb palju ise ära – olgu selleks koristustalgud, spordiplatsi ja pargi riisumine või muud ühised ettevõtmised, mis hoiavad avaliku ruumi korras ja annavad külarahvale ühise sihi.
Kohalikku seltsielu hoiavad üleval nii spordihoones kui ka rahvamajas tegutsevad tublid inimesed ning ühistegevust jätkatakse järjekindlalt nii piirkonna turvalisuse tagamiseks kui ka seltsitegevuse ja spordielu arendamiseks.
Kabala on olnud Türi valla aasta küla ka varem – 2011. ja 2013. aastal.
Triin Pärna
haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
Magister
kasvatusteadused
Viimati uuendatud 15.02.2026
